Kirsman: Tallinnas põrkusid kaks bürokraatiamasinat

«Ega see kõige parem lahendus ole, aga see on kõikidest õhus olnud võimalustest kõige parem variant,» ütles Kirsman Postimees.ee’le.

«Ma ei süüdistaks üldse Tallinna linna selles, et lahendus selliseks kujunes, vaid pigem on probleem selles, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on saanud niivõrd bürokraatlik. Üks bürokraatiamasin täidab teise bürokraatiamasina ülesannet ja lõpuks tuleb välja üks suur bürokraatia,» kirjeldas ta.

Kirsmani väitel on see keeruline lahendus, kuid üleüldises bürokraatia vohamises kõige parem, sest väldib äärmusi. «Meil ei ole põhjust väga pahane olla, aga meil ei ole ka põhjust rahul olla.»

Tema sõnul on hea, et ei mindud täieliku koolipiirkondade kaotamise või teistpidi täieliku sunnismaisuse teed.

Lastevanemate liidu juhi sõnul on hoopis olulisem mõelda sellele, kuidas määrus tegelikult ellu astub.

«Tekst paberil on üks ja reaalsus teine. Äkki on pilt pärast esimest rakendamist hoopis teine,» arutles Kirsman. «Võib-olla oleks mõistlikum selle teema juurde tagasi tulla siis, kui seda on esimest korda rakendatud.»

Tema sõnul on ebaselge näiteks, mis alustel ja kellest moodustatakse lastele kodulähedast kooli määravad komisjonid. Teiseks tõi ta välja, et vastavalt esmaspäevasele määrusele jääb igasse klassi kaks vaba kohta, mida konkursiga välja jagada ei saa.

«Minul lõi kohe pähe, et äkki on need kohad selleks, et kellelegi varuväljapääsu tekitada. Tekib kohe kauplemismoment, et on kaks vaba kohta, võib-olla me saame teie lapse vastu võtta.»