Kaitsevägi hangib lähiaastatel üle 200 miljoni euro eest laskemoona (1)

Kui kaitsevägi soetas 2016. aastal laskemoona 29 miljoni euro eest, siis 2017. aasta eelarves on laskemoona hankimiseks ette nähtud 40 miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 veel 166,5 miljonit eurot,

Lisaks kaitse-eelarvest planeeritud hangetele käivitab valitsus alates 2018. aastast täiendava kaitseinvesteeringute programmi kogumahuga 60 miljonit eurot kolme aasta jooksul, mis kõik suunatakse suurekaliibrilise laskemoona, nagu tankitõrjerakettide, suurtükimürskude ja miinipildujamiinide varude täiendamisse.

Ajateenijate arv tõuseb 3500ni

Kaitseministeerium märkis, et ilma piisava, ohupildile vastava lahinguvaruta ei ole sõjaliste üksuste pikaajalisel arendamisel mõtet, samas pole lahinguvarude soetamisel ei ole aga omakorda mõtet siis, kui ei ole motiveeritud kaitseväelast, kes seda vajadusel kasutaks.

Et tagada riigikaitsele vajalik inimvara, näeb käesolev arengukava ette reservväelaste toetuste tõstmise vähemalt 25 protsendi võrra ning ajateenijate arvu kasvu tänaselt 3200 ajateenijalt 3500ni aastas. Kaitseliitlaste veel tõhusamaks rakendamiseks sõjalises kaitses on kavas luua 2021. aastaks viis täiendavat maakaitsekompaniid.

Riigikaitse arengukava näeb pikemas perspektiivis ette ajateenijate arvu kasvu 4000ni. Selleks kavatseb kaitseministeerium pöörata lähitulevikus tähelepanu noorte kaitsetahte suurendamisele ning kutsuda ellu ulatusliku noorte isamaalise kasvatuse programmi. Ka soovib ministeerium rakendada senisest enam kaitseväes naisi.

Uued käsitulirelvad 1. jalaväebrigaadile

2017. aastal vahetatakse välja Scoutspataljoni käsitulirelvad, aastaks 2021 on uued käsitulirelvad kasutusele võtnud kogu 1. jalaväebrigaad. Üksuste võitlusvõime säilitamiseks vahetatakse välja kuulipildujad.  Arengukava näeb ette ka kogu kaitseväe sõjaaja struktuurile killu- ja kuulivestide soetamise, samuti öövaatlusvõimekuse loomise.

Kaitseväkke moodustatakse küberväejuhatus

Ministeerium näeb ette, et aastaks 2021 on märkimisväärselt tõusnud kaitseväe reageerimiskiirus ja juhtimisvõime ning seda peamiselt tänu kaitseväelaste senisest paremale varustamisele side- ja transpordivahenditega.

Sõjalise küberkaitse ja kaitseväe juhtimisvõime arendamiseks loob kaitsevägi senise staabi- ja sidepataljoni baasil Kaitseväe koosseisus küberväejuhatuse, kuhu konsolideeritakse kõigi valitsemisala asutuste kübervaldkonna kompetents.

Kaitseväe juhtimisvõime olulise osana paraneb arengukavas ette nähtud investeeringute läbi nii meie kui liitlaste mereolukorra teadlikkus ning loome  mereoperatsioonide juhtimise võime, sõjaliste õhuoperatsioonide reaalajas juhtimiseks ehitatakse õhuväe koosseisus välja õhuoperatsioonide juhtimise keskus (ASBE). Olukorrateadlikkuse kasvule loovad eelduse ka õhuväes kasutusele võetavad uued lennukid C-145.

Jätkuvalt pöörab kaitseministeerium riigikaitse arendamisel suurt tähelepanu luure ja eelhoiatuse valdkondadele, selle arengukava raames investeeritakse suures mahus nii kaitseväeluure kui teabeameti erinevatesse võimetesse.

Uued kasarmud ja polügoonide väljaehitamine

Olulisel kohal on arengukavas taristuinvesteeringud. Liitlaste kasvava  kohaloleku ning Eesti enda sõjalise võime kasvu tingimusis on kriitilise tähtsusega piisava suurusega harjutusalade olemasolu, märkis kaitseministeerium.

Lisaks Kaitseväe keskpolügooni arendamisele näeb arengukava ette Klooga ja Nursipalu väljaehitamist. 2016. aastal valmis Tapal liitlaste tarbeks 300-kohaline kasarmu, 2017 rajatakse Tapale veel kolm kasarmut, söökla, samuti erinevaid rajatisi tehnika hoolduseks ja varustuse hoidmiseks. Käesoleva arengukava raames jätkatakse Kaitseliidu taristusse ja lasketiirudesse investeerimist, uue hoone saab sõjaväepolitsei, rajatakse täiendavad laskemoonalaod.

Lisaks sõjalise kaitse arendamisele näeb käesolev arengukava ette vahendid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks, samuti kahekordistame toetusi arenevale  Eesti kaitsetööstussektorile. Seda kõike selleks, et sõjalise kaitse arendamine oleks tõenduspõhine ning et meie sõjaline areng aitaks omakorda kaasa Eesti majandusliku konkurentsivõime tõusule maailmas.