Õpilasliit: kas kodulähedane kool asub teises Tallinna otsas?

«Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on keskne hariduse kättesaadavus kodu lähedal, millega on rohkem seotud linnaosa mõiste, mis on määruses aga suuresti kõrvale jäetud,» kommenteeris Rootalu Postimees.ee’le Tallinna värsket määrust.

«Lähima kooli leidmisel ei tohiks linnaosa piirest ikkagi väljuda,» lisas ta.

Õpilasliidu juhi sõnul on lubamatu esimesse klassi koolikatsete läbiviimine ja see, et nõrgemad õpilaskandidaadid suunab ülelinnaline komisjon kooli, mis ei pruugi olla enam neile kodulähedane.

Valikuvabadusel puhul ei ole tema sõnul oluline konkreetse põhikooli ja selle õppekavade eripära.

Tema sõnul on mõistlik, et määrusesse on toodud kooli ja kodu vahemaa ning koolitee turvalisuse hindamise põhimõtted, kuid ta märkis, et seda on tehtud ebaselgelt, mis võib tekitada palju vaidlusi ja vaidlustamisi.

«Küsitav on ka lõpliku kriteeriumina otsustamise lahendamine lapse rahvastikuregistri kande teostamise ajalise pingerea alusel, mille seos õpilaskandidaadi edasise heaoluga jääb kaugeks.»

Arvestades Tallinna värske määruse keerukust, peaks Rootalu sõnul selles selgemalt välja tooma vaidlustamise ja vaiete läbivaatamise kord.

Tallinn võttis eile vastu määruse, mis reformib esimesse klassi astumise korda. Selle kohaselt säilivad Tallinna koolides esimese valikuna kooli soovi korral koolikatsed, kusjuures nüüd võivad kõik Tallinna lapsed kandideerida kõikidesse pealinna koolidesse. Kandideerimiseks on vaja vaid lapsevanema avaldust.

Teisena arvestatakse lapse elukoha kaugust koolist ja seda, kas tema õed-vennad õpivad samas koolis. Järgnev kriteerium on see, milline laps on elanikeregistris sama aadressiga kauem olnud.

Lapsed, kes sellest kadalipust hoolimata endale kooli ei leia, paigutatakse kodule lähimasse kooli, kus on veel vabu kohti.