:format(webp)/nginx/o/2010/09/10/429949t1h78a6.jpg)
Tallinna abilinnapea Yana Toom ütles tänasel piirkondlikke koole käsitleval pressikonverentsi, et siiani käis linnas kevadel elav sagimine, kui lapsevanemad kirjutasid oma võsukesi kesklinna sisse, et saada konkureerida eliitkoolide kohtade pärast, ning sügisel «koliti» lapsed jälle tegelikku elukohta tagasi. Linnavalitsuse uus määrus peaks niisuguse rabelemise lõpetama.
«Selle kohta on ka üks lugu, mille rääkis mulle Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur,» ütles Toom. «Nimelt oli ta oma õpilastelt küsinud, et kus nad elavad ning sai vastuseks, et ema käskis ütelda, et...Uue määrusega tahame kõrvaldada olukorra, kus äärelinna laps on oma vanemate kinnisvara pantvang ning ei satugi kunagi kesklinna eliitkooli, kuhu ta oma võimete järgi võiks kuuluda.»
Toom lisas, et koolijuhid olid ka selle poolt, et uus määrus kaotab Tallinnas piirkonnad vanas mõttes. Piirkonnakool on nüüd kool, kuhu minemine ei võta rohkem aega kui 60 minutit. Selle ajaga jõuab aga Tallinnas mistahes kohta.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitas, et kui piirkonnakoolide määrust kokku pandi, siis tundus see väga lihtne olevat, kuid juristid tegid pooleteise kuu jooksul sinna muutusi, mistõttu on tekst nüüd natuke keerukam.
«Esimene asi, millest me lähtusime, oli täita põhikooli ja gümnaasiumi seadust,» selgitas Pajula. «Põhiprintsiip on see, et lapsevanem valib ise kooli. Teiseks, kehtib see määrus vaid Tallinna lastele, selle alla ei lähe Rae, Viimsi või teiste valdade lapsed. Koolijuhtide suur soov oli säilitada koolide eripärad, nende tugevad küljed. Kolmas põhimõte on see, et kool peab olema kodule võimalikult lähedal.»
Määruse ettevalmistamisel jõuti järeldusele, et lapsele kodukooli määramisel on vaja sisse seada komisjon, kes teeb lõpliku otsuse, kui tekib probleem, et laps ei pääse kooli, kuhu vanemad teda tahavad panna. Põhiline on aga see, et ükski laps Tallinnas koolikohata ei jää, sest 1. klassi minevaid lapsi on vähem kui vabu kohti.