Piraattarkvara müünud mees läks trellide taha

Teist kuud Tallinna vanglas karistust kandva «legendaarse» piraatplaatidega kaupleja Ott Speegi (31) lugu on omasuguste seas kindlasti eriline.

«Ta on ainus selline tüüp, kes jätkas oma tegevust ka vaatamata sellele, et oli mitmel korral varem vahele jäänud ja uurimine tema suhtes pooleli oli,» ütles Speegi juhtumis tarkvarapiraatlusega võitlevat rahvusvahelist organisatsiooni BSA esindanud vandeadvokaat Kaido Uduste. «Teistel sarnastes kuritegudes süüdimõistetutel on ette näidata tavaliselt vaid üks episood.»

Varasemad kogemused

Tõsi see on – nagu näitab Speegi kriminaalasja sisu, jäi mees esimest korda piraatkoopiaga äritsemisega vahele juba 2004. aasta märtsis.

Politsei on keskeriharidusega mehe Harjumaal Laagris asuva kodu otsinud läbi kolmel korral: 2005. aasta septembris, 2006. aasta märtsis ja sama aasta augustis. Ja iga kord leiti tema juurest kümneid piraatmänge, filme ja tarkvara.

Speegile lõpuks esitatud süüdistus hõlmas ligi 600 ebaseaduslikult kopeeritud ja paljundatud kaubaartiklit.

Ometi oli tal juba enne seda kogemusi kriminaalsüüdistuste ja kohtutega. Näiteks 2008. aastal mõisteti ta süüdi kelmuses: valeidentiteedi abil SMS-laenude võtmine, talle remondiks usaldatud mängukonsooli Xbox müük ja katse varastada Laagri Maksimarketist arvutimänge.

Ja need ei ole Speegi kontos sugugi ainsad pahateod. Teda oli varem korduvalt samalaadsete pisikuritegude eest karistatud. Viimati eelmisel suvel, kui Speegile piraatkoopia valmistamise eest kolmekuuline tingimisi vangistus mõisteti.

Karistamatult tegutsenu pälvis internetifoorumites kurja kuulsuse, misjärel ETV «Pealtnägija» temaga varjatud eksperimendi korraldas ja pahavaraga kauplevat Speeki televaatajaile tutvustas.

Ometi ei heidutanud avalikkuse tähelepanu Speeki selles valdkonnas edasi tegutsemast. «Sellest tegevusest saadud sissetulek ületas tema jaoks kõik muud riskid,» rääkis advokaat Uduste.

Nagu uurimismaterjalidest näha, tunnistas Speek igal varasemal vahelejäämisel oma süüd ja lubas ebaseadusliku tegevuse lõpetada. Ent nagu hiljem selgus, seda kuni järgmise korrani. Seesugune korduv tegevus oli ka põhjus, miks Põhja ringkonnaprokuratuur ei taganud Speegi viimases süüdistuses soovist karistamatuse tunde all kannatavale mehele taotleda lõpuks reaalset vanglakaristust.

Tegelik rahaline hagi suurem

Ja kuigi ringkonnaprokurör Andrei Voronini sõlmitud kokkuleppe järgi Speegiga saab viimane vaid aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse, on see siiski esimene kord, kui inimene Eestis sellise kuriteo eest reaalselt vangi läks.

Ametlikult töötu Speek nõustus tarkvarafirmadele hüvitama veidi alla 13 000 euro. Tarkvarafirmasid esindanud advokaat Uduste sõnul oli Speegi vastu esitatud materiaalne hagi küll oluliselt suurem – ligi 60 000 eurot –, ent kokkuleppega välja mõistetud kahju on proportsioonis mehe reaalsete võimalustega.

See, kuidas 13 kuu pärast vabadusse pääsev kindla töökohata mees seda raha lisaks juba varem temalt kohtus välja mõistetud summadele tasuma hakkab, on muidugi suur küsimus.