Riik tahab leevendada alaealiste karistamise korda (3)

Kehtiv karistusseadustik lubab väärteo eest kohaldada karistusena kuni 30 päeva aresti, seda nii täiskasvanule kui ka alaealisele, selgub karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjast. Väärteo eest karistamiseks on arest raskeim variant.

Nüüd soovib justiitsministeerium muuta karistusseadustikku nii, et senine kolmekümnepäevane maksimumpiir väärteo puhul karistamisel jääb kehtima üksnes täiskasvanutele, alaealistele määratakse ülempiiriks kümme päeva aresti.

Aastatel 2013–2015 jõustunud kohtulahendite järgi mõisteti aresti alaealistele põhikaristusena 267 juhul. Arestikambris sattunud noored olid keskmiselt 16-aastased. Samas ütleb Euroopa Liidu alaealiste õigusrikkujate direktiiv, et alaealiste vabaduse piiramist tuleb vältida ja kui vabadust piirata, siis võimalikult lühikeseks ajaks. Aastatel 2013–2015 mõisteti alaealistele keskmiselt üheksa päeva aresti. Kuni 10 päeva pikkune arest mõisteti alaealistele ligi kolmveerandil juhtudest. Maksimumtähtajaga (30 päeva) aresti määrati üksikutel kordadel.

Liiklusrikkumiste eest arestimajja

Eelnõu seletuskirjast nähtub, et ligi kolmveerand arestiga karistatud alaealistest olid muude rikkumiste hulgas toime pannud liiklusväärteo.

Liiklusväärteo puhul on aresti laialdasema kohaldamise põhjus justiitsministeeriumi spetsialistide hinnangul ilmselt see, et liiklusrikkumisi menetlevad erinevalt enamikust teistest väärtegudest alaealistele mittespetsialiseerunud menetlejad, kellel puuduvad eriteadmised alaealiste erikohtlemise nõuetest ja ka võimalustest.

Politseil tuleb tulevikus tagada, et otsuseid alaealiste liiklusrikkujate osas teeksid vastava eriväljaõppe saanud ametnikud. Samuti tuleks eraldi tegeleda arestini viivate rikkumiste ennetamisega ehk vähendada võimalusi juhtimisõiguseta sõitmiseks.

Noori püütakse vanglakultuurist eemal hoida

Sama eelnõuga on kavas muuta ka kriminaalmenetluse seadustikku. Nimelt antaks kohtule õigus vahistamise asemel paigutada alaealine kinnisesse lasteasutusse. Nii soovitakse vähendada alaealiste kokkupuuteid vanglasüsteemi ning nn vanglakultuuriga. Ühtlasi võimaldab kinnine lasteasutus vangla asemel pakkuda alaealistele paremaid tingimusi erikohtlemiseks.

See võimalus ei välista muude vahistamise alternatiivide (nt elektrooniline valve) kohaldamist. Kui aga alaealine ei järgi kinnises lasteasutuses reegleid või põgeneb sealt, siis on võimalik vahistus kinnises lasteasutuses asendada tavapärases korras vahistusega vanglas.

Algajatele täiskasvanutele leebem regulatsioon

Samuti näeb eelnõu ette uue regulatsiooni, mille kohaselt oleks võimalik alaealise mõjutusvahendeid kasutada ka 18–21-aastaste noorte puhul. See ei tähendaks aga seda, et see oleks kohustuslik kõigi noorte täiskasvanute puhul, vaid annab võimaluse kasutada erikohtlemise printsiipe, kui selgub, et isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täisealisega.

Noore täiskasvanu erikohtlemise kaalumisel tuleb kindlaks teha, kas isiku kõlbelise ja vaimse arengu tase vastab tema eale või on põhjendatud alaealistele mõeldud eriregulatsiooni kohaldamine tulenevalt isiku ebaküpsusest.

2015. aastal vahistati 40 alaealist, see on kaks protsenti kõigist vahistatutest. Alaealistest vahistatutest 13 kahtlustati röövimises või väljapressimises, sama paljusid varguses või muudes varavastastes kuritegudes, ühte tapmises ja kaheksat muus isikuvastases kuriteos. 2015. aastal vabanes vahi alt 39 alaealist, kes viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates 2016. aasta 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kuni kaks kuud. Üle kahe kuu (üle 60 päeva) viibis 2015. aastal kohtueelses menetluses vahi all 29 alaealist.