Talvel ja kevadel upub rohkem inimesi kui suvel

Viljandimaal Kaarli külas leiti eelmine nädal läbi jää vajunud uppunud 60-aastane mees. Hukkunu tuli osaliselt koos jääga saagide abil järvejääst välja lõigata.

Sügisel novembris uppus läbi jää vajunud kalamees Meelva järvel ja detsembris uppus jääst läbi kukkunud kalamees Kõpu jõel.

Mullu uppus Eestis kokku 46 inimest, neist seitse jääl kalastades. Kõige enam kaotati elu järvevees  – 14 korral, jõgedesse uppus üheksa inimest, neist kolm Emajõkke. Meri ja tiigid röövisid kuus inimelu. Ülejäänud uppunud leiti teistest veekogudest ja kolme juhtumi puhul ka vannist.

Suvekuudel uppus neli korda vähem inimesi kui teistel aastaaegadel. Suvel vees elu kaotanuid oli kokku kümme. Enamik uppumistest leidis aset kevadperioodil – märtsis, aprillis, mais. Sel ajal uppus 20 inimest. Kaheksa inimest uppus sügisel ja kaheksa inimest talvisel ajal.

Päästeameti ennetajad püüavad koos omavalitsustega jääõnnetusi ära hoida. Praegu paigaldatakse koos Tartu linnavalitsusega Emajõe äärde nõrga jää eest hoiatavaid infotahvleid. Sama töö on Viljandi linnavalitsus ära teinud Viljandi järve piirkonnas, kus järve suubuvad allikad jää nõrgaks muudavad.

Nii kutselised kui vabatahtlikud päästjad on aidanud rajada liuvälju, et juhtida tähelepanu jääga seotud ohtudele ja kutsuda inimesi eelistama uisutamiseks kindlale maale rajatud jääga platse. Päästjad on liuvälju rajanud Elvas, Tõrvandis, Kallastel, Rõngul, Mustlas, Kolga-Jaanis, Põlvas, Räpinas, Võrus, Rõuges, Lüllemäel, Valgas, Palamusel, Jõgeval ja Lähtel.

Lisaks õpetavad päästjad avalikel üritustel, kuidas läbi jää kukkudes end uuesti jääle tõmmata ning tutvustavad, kuidas jäänaaskleid kasutada. Seni on päästjate esinemist näinud olnud Viljandi ja Põlva kandi elanikud. Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu ütles, et kalameeste talvise jääohutuse teemal plaanitakse edaspidi rohkem koostööd teha keskkonnainspektorite ja piirivalvuritega.