:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/10/6060085t1hc643.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar leiab, et valitsuste vahetumise järel on tehtud õigusloomes tormakaid otsuseid, mis võivad hiljem kallilt kätte maksta.
Tööandjate keskliidu juht: rutakad otsused seadusloomes võivad minna kalliks maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õigusloome kvaliteet oli viimastel aastatel näitamas paranemise märke, paraku on valitsuse vahetumise järgsetel tormakate poliitiliste muudatuste tegemisel selles järeleandmisi tehtud. Oleme korduvalt näinud, kuidas otsuseid tahetakse teha ilma analüüsimata, milline on mõju ettevõtluskeskkonnale ja Eesti konkurentsivõimele,» ütles Tamsar.
Ta märkis, et Eesti Tööandjate Keskliit esitas ka oma kandidaadid parima ja halvima seaduse konkursile, ning mõlemad kandidaadid on viie finalisti hulgas.
Parima seaduse kandidaadiks esitas tööandjate keskliit välismaalaste seaduse muudatused, mis jõustusid käesoleva aasta algusest.
«Positiivne on, et tööandjaid muudatuste algatamise algusest süsteemselt kaasatud ning pidevalt erinevate nüanssidega kursis hoitud. Sisu poolest on tööandjatele olulised muudatused, millega lihtsustatakse kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Näiteks kaotati nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka, meie soov oleks küll sektori keskmine. Laiendati ka hooajatöö tegevusalasid. Põllumajandusele lisandusid majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmisega ning metsandusega seonduvad tööd,» sõnas Tamsar.
Halvima seaduse kandidaadiks esitas Eesti Tööandjate Keskliit niinimetatud maksukobarseaduse ehk tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse.
«Põhjusi oli mitmeid. Seaduse menetlus kestis kokku vaid kaks nädalat. Ettevõtjate arvamust küsiti, ent sisulist kaasamist ei toimunud, kuna sisuliseks analüüsiks ja seisukoha võtmiseks oli aega liiga vähe. Kui ettevõtlusorganisatsioonid sellele tähelepanu juhtisid, eirati seda,» rääkis Tamsar.
Sellega rikuti tema sõnul kaasamise head tava ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.
«Samuti pandi ühte eelnõusse liiga palju muudatusi, mis raskendas nende läbitöötamist ja ühest seisukohavõttu. Seadusega pöörati tagasi sotsiaalmaksumäära langetamine 2017. aasta jaanuarist. Sellega rikuti maksukorralduse seaduse paragrahvi 41, mille kohaselt peab ettevõtja olukorda raskendava maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud,» ütles Tamsar.