Ministeerium tõstaks kohustusliku kooliea 18. eluaastani

Kui praegu on õpilased koolikohustuslikud põhihariduse omandamise või 17-aastaseks saamiseni, siis eelnõu nihutaks koolikohustuse täitmise vanusepiiri 18-ni.

Eelnõu autorid märkisid muudatust põhjendades, et noored, kes on saanud küll 17-aastaseks, aga pole põhiharidust omandanud, on tööjõuturul kurvas seisus. «Vähe sellest, et neil pole omandatud oskusi, mille abil endale tööd leida, nad on ka tööandjate silmis üsna tülikas kontingent, sest nende töölevõtmisel tuleb arvestada igasuguste õiguslike piirangutega,» sõnasid nad.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on põhihariduseta isikutel ka raskem tööd leida ning töötuse määr on nende hulgas keskmisest mitu korda kõrgem.

Samas pidasid eelnõu autorid võimalikuks, et ühe täiendava aastaga suudab õppimises seni mitte suurt edu üles näidanud õpilane siiski põhihariduse omandada. «Tal on endale õppimise olulisuse teavitamiseks ja enda kättevõtmiseks üks aasta rohkem aega ja sellest võib teatud osa õpilaste puhul kasu olla. Koolikohustusliku ea pikendamise kaudu loob riik hoova, millega noori tänavalt eemale hoida,» märkisid nad.

Peale koolikohustuse ulatuse ja selle täitmise tagamise meetmete sätestab uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu põhikooli ja gümnaasiumi asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, õpilase arengu toetamise põhimõtted koolis, õpilaste, nende vanemate ja kooli personali õigused ja kohustused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused ning riikliku järelevalve kooli tegevuse üle.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus järgmise aasta 1. jaanuaril.