Teenetemärgi saavatest välismaalastest tegutseb suur osa julgeolekuvaldkonnas

Ainult välismaalastele antava Maarjamaa risti teenetemärgi 11 inimest, samuti annab riigipea ühele välismaalase Valgetähe medali ja kahele Kotkaristi teenetemärgi.

Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi saab NATO asepeasekretär aastatel 2012-2016 Alexander Russell Vershbow, kes toetas NATO laienemispoliitikat Balti riikidesse. Aastatel 2012-2016 töötas ta NATO asepeasekretärina ning tal oli suur roll NATO heidutushoiaku suurendamiseks Balti riikide ja Poola territooriumile.

Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk saab NATO abipeasekretär kaitsepoliitika ja -planeerimise valdkonnas Heinrich Brauss, kelle suure teene on NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise eestvedamine.

Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi saab ka Rootsi Riikliku Pensionifondi Eesti juurtega juhataja Pär Anders Nuder, kes on aidanud edendada Eesti ja Rootsi vahelist koostööd

Nuder on andnud panuse erinevate Rootsi ettevõtete ja investeeringute tulekul Eestisse, märgates Eesti lootustandvaid idufirmasid.

Presidendi otsusega sai Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi ka endine Ameerika Ühendriikide abikaitseminister James J. Townsend, kes on tegutsenud järjekindlalt USA-Euroopa kaitsesuhete edendamise nimel.

Tema ametisoleku ajal on USA alustanud Euroopa suunal operatsiooni Atlantic Resolve, mille tulemusena on USA kohalolek nii Euroopas kui ka Eestis märkimisväärselt kasvanud.

Presidendilt sai Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi ka Eesti-Jaapani Sõprusassotsiatsiooni president Tadahiko Yoshino, kes on pikaajaline Eesti-Jaapani suhete arendaja.

Tema juhitud Eesti-Jaapani Sõprusassotsiatsioon Tokyos on väga aktiivne Eesti kultuuri tutvustaja ja propageerija Jaapanis. Käesoleval aastal möödub 25 aastat sõprusassotsiatsioonide loomisest Jaapanis ning 20 aastat selle tegevusest Tokyos.

Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi saab presidendilt Hamburgi ülikooli professor Norbert Angermann, ajaloolane Norbert Angermann, kes on pikaaegne Eesti ajaloo uurija ja populariseerija ning koostöösidemete arendaja Saksamaal.

Ta oli Ida-Euroopa ajaloo professor Hamburgi Ülikoolis kuni emeriteerumiseni 2002. Tema viimase aja teadushuvideks on olnud eelkõige Liivimaa Vene-kaubandus 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil ning baltisakslaste sotsiaalajalugu.

Norbert Angermann oli kauaaegne Balti Ajaloo Komisjoni eestseisuse liige ning aktiivne Baltikumi ajaloo-alaste koguteoste koostaja ja toimetaja.

Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi sai ka endine Eesti aukonsul Prantsusmaal Serge Arnould, kellel on Lyonis pikaajalised teened Eesti ja Prantsusmaa vahel kultuuri ja eriti ärisidemete arendamisel, tipptasemel kontaktide vahendamisel ning rahvadiplomaatia edendamisel.

Rootsi kindralstaabi endine ohvitser Bo Hugemark saab presidendilt samuti Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi.

Alates 1992. aastast on Bo Hugemark endise kindralstaabi ohvitserina, Försvarshögskolani strateegia ja sõjaajaloo õppejõuna ja Rootsi riigikaitse tipptasemeliste väljaannete toimetajana tutvustanud ja toetanud Eesti seisukohti.

Ameerika Ühendriikide Meresõjakolledži rahvusvahelise õiguse professor Michael N. Schmitt saab riigipea otsusega Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi.

Eestiga seob tunnustatud rahvusvahelise õiguse professorit Michael N. Schmitti tema koostöö NATO Küberkaitsekoostöö keskusega, kus ta on koosseisuväline vanemteadur. Muu hulgas juhtis ta NATO Küberkaitsekoostöö keskuse kübersõjaõigusele pühendatud väljaannete «Tallinn Manual» ning «Tallinn Manual 2.0» koostamist.

Eesti juurtega teatriprofessor ja lavastaja Nils Riess sai riigipealt Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi.

Riess on kolmekümne Ohio Northern University teatriosakonna juhatajana töötatud aasta jooksul teinud palju eesti kultuuri tutvustamiseks Ameerika Ühendriikides. Tema kutsel on seal õpetamas, oma loomingut tutvustamas ja loomas käinud mitmed Eesti etenduskunstnikud, näitekirjanikud ja muusikud.

2013. aasta kevadel jäi professor Riess pensionile ning on pühendunud loomingulisele tööle – lavastamisele ja näitlemisele.

Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi sai ka Soome-Ugri hõimuliikumise edendaja, ingerlaste ja vadjalaste eestkostja Arvo-Sulo Survo. Arvo Surva on Ingeri kiriku taastaja Venemaal, kes aitab alles hoida väikeste hõimurahvaste keeli.

Eesti suursaatkonnas Varssavis teenistujana töötav Krzysztof Mieczysław Kaminski saab presidendilt Valgetähe medali.

Krzysztof Kaminski töötab Eesti saatkonnas Varssavis alates 1998. aastast ja on kujunenud saatkonna suhtluses asukohariigiga asendamatuks inimeseks. Oma aktiivse tegevusega on Krzysztof Kaminski aidanud kaasa Eestit tutvustavate ürituste edule Poolas.

NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri (SHAPE) staabiülem Werner Freers saab presidendi otsusega Kotkaristi I klassi teenetemärgi. Kindral Werner Freers on andnud silmapaistva panuse NATO kollektiivkaitse, reageerimis- ja opereerimisvõimekuse tugevdamisesse ning on tugevalt toetanud Eesti julgeolekut.

Kindral Freersi juhtimisel toimus NATO kaitseplaanide täiendamine, mille käigus leiti sõjaliselt kaalukas ja poliitiliselt aktsepteeritav lahendus.

Prantsuse relvajõudude peastaabi küberkaitse osakonna juht viitseadmiral Arnaud Coustilliere saab Kotkaristi III klassi teenetemärk.

Arnaud Coustilliere on andnud olulise panuse Eesti ja Prantsusmaa küberkaitsealase koostöö ülesehitamisele. Tema osalusel on välja töötatud kahepoolne koostööplaan, mille eesmärkide elluviimisse on admiral isiklikult palju panustanud.

Viitseadmiral Coustilliere'il on olnud silmapaistev roll Eesti küberalaste tegevuste toetamisel ka rahvusvahelisel areenil.

Maarjamaa Risti teenetemärk asutati 1995. aastal Eesti iseseisvuse auks ning seda annetatakse presidendile ning kõrgeima klassi autasuna välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees.

Valgetähe medal on Eesti teenetemärk, mille asutas president Konstantin Päts 1936. aastal.

Kotkaristi teenetemärk on 1928. aastal asutatud teenetemärk, mida antakse riigikaitseliste teenete eest.