Valijakaart tõi ilmsiks sissekirjutuspettuse

Paar nädalat enne riigikogu valimisi leidis Tallinnas Mustamäel kortermajas elav Tiina Kaljurand oma postkastist Dmitri Balašovi nimelise mehe valijakaardi. Kuna kaardile oli kirjutatud Kaljuranna kodune aadress, tundus asi kahtlane ning ta otsustas järele uurida, kas see on saabunud valesse kohta.

Kõigepealt helistas Kaljurand valijakaardile märgitud Mustamäe linnaosa valitsuse telefoninumbril.

«Küsisin, kas see valijakaart on tulnud valel aadressil, ja mulle vastati, et ei, see inimene on teie korterisse sisse kirjutatud. Natukese aja pärast helistati veel tagasi ja öeldi, et neil on olemas minuga sõlmitud üürileping,» rääkis naine.

Kuna asi tundus kahtlane, läks Kaljurand järgmisel päeval ise linnaosavalitsusse kohale. Naisele näidati tema nimele eelmise aasta 28. oktoobril sõlmitud üürilepingut.

Võõras korterikaaslane

Lepingus oli kirjas Kaljuranna õige isikukood, kuid vale telefoninumber ja kontaktaadress. «Ja all oli minu allkiri, mis ei olnud üldse sedamoodi, nagu ma kirjutan. Täiesti suvaline,» kirjeldas naine, kes ei suutnud nähtut uskuda.

Võltsitud lepingu alusel oligi 25. novembril Kaljuranna korterisse sisse kirjutatud keegi Dmitri Balašov. «Alguses nad (Mustamäe linnaosa valitsuse töötajad – toim) arvasid, et ikka mina ise olen selle lepingu sõlminud ja ära unustanud, aga kui ütlesin, et elan ise samal aadressil, jäid nad uskuma,» meenutas naine.

Kuna lepingus oli ka Balašovi telefoninumber, üritas linnaosavalitsuse teenindusbüroo infotöötaja Maarika Mets hiljem talle helistada. Mees isegi vastas kõnele ja väitis, et ta maksab üüri kellelegi Vladislavile.

Järgmisel nädalal läks Kaljurand lepingu koopiaga politseisse ja tegi avalduse allkirja võltsimise kohta.

«Tahtsin, et selle kohta jääks vähemalt mingi märge maha. Politseist öeldi, et nad on kõike näinud, aga et selliste asjadega ka juba petetakse... Sa võid ju ennast tuttavate juurde ka sisse kirjutada. Miks sa pead ennast sisse kirjutama võhivõõra inimese juurde?» rääkis Kaljurand, kes ei suutnud mõista pettuse motiive. Balašovi lasi ta korterist välja kirjutada.

Balašov vastas hiljem ka Postimehe kõnele. Tallinnas Mahtra gümnaasiumis geograafiaõpetajana töötav mees tunnistas, et vajas sissekirjutust töökoha pärast.
«Töö juures nõuti, et oleksin Tallinna sisse kirjutatud,» ütles Balašov, kes enda sõnul ei teadnud, et üürileping oli võltsitud.

Vahendajale 3000 krooni

«Rääkisin oma probleemist ühele tuttavale, kelle nimi on Vladislav Drozd. Kohtusime tänaval ja ma ütlesin, et mul on vaja sissekirjutust. Ta ütles, et ei saa mind enda juurde kirjutada, aga saaks seda teha oma hea tuttava juurde. Korteri omanik pidi elama Soomes. Leppisime kokku päeva, mil kohtume perenaisega ja sõlmime lepingu,» rääkis mees.

Kokkulepitud päeval saabus Drozd siiski üksinda, kuid tõi Balašovile juba allkirjastatud üürilepingu. «Ta ütles, et perenaine ei saanud tulla, aga on kõigega nõus,» meenutas õpetaja ja maksis lepingu vahendajale 3000 krooni.

Hiljem Balašovil enam Drozdiga kontakti saada pole õnnestunud, sest mehe mobiiltelefon on olnud välja lülitatud.

Ka Postimehel ei õnnestunud Drozdi tabada, kuid teada on, et eelmise aasta augustis pidas Põhja politseiprefektuur mehe kinni kahtlustatavana kelmuses, mis oli seotud ühe arve maksmisega.

Kaljuranna sõnul võib selline võltsing olla üksikjuhtum, kuid talle tundub, et sissekirjutustega on probleeme palju.

«Inimesed sõlmivad üürilepinguid ja nad ei tea, et selle alusel on üürnikul õigus ennast sisse kirjutada. Ja nii tegelikult ka tehakse,» lausus korteriomanik.

Kaljuranna hinnangul on probleem selles, et kui sissekirjutamine nii lihtne on, hakkavad varsti ka välismaalased ennast niimoodi sisse kirjutama.

«Keegi ei käi ju kontrollimas, kas tema juurde on mõni sisse kirjutatud või mitte. Ühel päeval lihtsalt avastad, et sinu korteris elab kümme tegelast, aga sinu kui omanikuga pole keegi ühendust võtnud,» rääkis naine.

Ta arvas, et ebameeldivate üllatuste vältimiseks võiks sissekirjutamise kontrollimine olla võimalik ka elektrooniliselt. Praegu saab elektrooniliselt seda teha igaüks vaid enda kohta.

Võltsitud allkirjad

Mustamäe linnaosa valitsuse teenindusbüroo vanemspetsialist Anneli Kukk ütles, et sissekirjutamiseks ei pea omanik kohapeal olema.

«Aga lehel peab olema omaniku nõusolek ja isik, kes selle avalduse esitab, kinnitab oma allkirjaga, et andmed on õiged,» selgitas linnaametnik.

Sissekirjutuste puhul ongi Kuke sõnul suurim probleem allkirjade võltsimine. «Aga on ka juhuseid, kus omanik ei mäleta, et ta on allkirja andnud,» lisas ta.

Kõnealuse juhtumi kohta on Põhja ringkonnaprokuratuuril pooleli kriminaalmenetlus. Postimehe järelepäringust politseile selgus, et varasemast ajast on sarnase käekirjaga tehtud pettuste asjus algatatud veel üks kriminaalasi.

Kommentaar

Priit Pärkna
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht

Tegemist ei ole kindlasti laialt levinud probleemiga ning hirmu tundmiseks pole põhjust. Samas, kui selline asi tõesti juhtunud on, tuleks sellest viivitamatult politseile teada anda. Kindlasti kontrollime kõiki selliseid teateid ning kui asi on tõesti tõsine, selgitame juhtunut juba kriminaalmenetluse raames.