Arstid teevad ettevalmistusi streigiks (1)

«Ettevalmistused streigiks juba käivad, aga me oleme seisukohal, et see on viimane ja äärmuslik variant,» ütles Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Ta lisas, et praegu ei oska keegi öelda,  kas see streik tuleb ja millal see algab, sest selliseid otsuseid  langetatud veel ei ole, kuid arstide liidu juhatusel on tegutsemiseks üldkogu volitus olemas. Aga selle toimumise tõenäosus pärast riikliku lepitaja eilset otsust suurenes.

«Streigi ettevalmistusi ei saa teha kahe päevaga, et kui otsus tuleb, siis hakkame ette valmistama,» selgitas Rehemaa, miks meedikud juba võimaliku streigiga tegelevad.

Arstide liidu esindaja rõhutas, et kolm meedikute ametiühingut püüavad veel olukorda siiski rahulikult lahendada, sest kuigi lepitusmenetlus on hetkel läbi, saab osapooltega suhelda ja rahumeelseid lahendusi otsida ka väljaspool lepitusmenetlust.

«Riikliku lepitaja pakutud  variandis on palju asju, mis kõigile sobivad ja neile toetudes saaks edasi minna,» ütles Rehemaa. Ta lisas, et kollektiivlepingu sõlmimine ei ole praegu kindlasti võimatu.

Rehemaa sõnul üllatab meedikuid töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski seisukohavõtt, nagu ei saaks koos  kollektiivlepinguga rääkida tervishoiu rahastamisest.

Arstid ei mõista ministrit

«Viimasest lepituskoosolekust jäi meile (meedikutele toim) küll teistsugune mulje, et lepingu juurde tuleb ka arstiabi kättesaadavust ja tervishoiu rahastamist puudutav lisadokument, ja nii lepitaja selle esitaski,» ütles Rehemaa.

Arstide esindaja sõnul ei maksa unustada, et ka kõik kolm tööandjate poolt – haiglate liit, perearstide selts ja kiirabi liit – lükkasid pakkumise tagasi. «See lahendus on praegu riigi esindajate käes,» sõnas Rehemaa. Arstide liidu peasekretäri sõnul on tervishoiu rahastamisega seonduvat alati arutatud koos kollektiivlepinguga. «Tööandjad ei saa meiega kokku leppida palga- ega töötingimusi ilma riigi garantiita, sest rahakott ei ole mitte nende, vaid riigi taskus,» tõdes Rehemaa.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul tähendab tervishoiusektori töökõneluste läbirääkimiste nurjumine, et riik omaalgatuslikult tervishoiusektori palku tõsta ei saa ning haigekassa nõukogu peab peagi otsustama, kuidas kasutada palgatõusuks reservi planeeritud 23 miljonit eurot, kirjutab BNS. Haigekassa nõukogu järgmine istung toimub veebruari keskel.

Minister märkis, et kokkulepitud töötasu alammäärade puudumisel ei ole riigil kahjuks juriidilist jõudu palku tõsta. «Saame küll suunata täiendavaid vahendeid tervishoiuteenuste hindadesse, mis suurendab haiglate tulusid, kuid haiglad võivad seda raha kasutada ka muul otstarbel,» rääkis Ossinovski.

Valitsus lubab lisaraha leidmiseks pingutada

Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on Ossinovski sõnul leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes ning on töötajate ja tööandjate koostöö küsimus, kas töösuhteid suudetakse kollektiivse kokkuleppe alusel korraldada või mitte. Kollektiivleppe puudumisel lähtutakse individuaalsest tööõigusest ning konkreetsetest kokkulepetest tööandjaga.

«Tervishoiu lisarahastus on kahtlemata vajalik ja riik selle nimel ka pingutab. Uus valitsus läheb edasi aasta lõpus kokku lepitud ajakavaga, et need otsused tehakse riigieelarve strateegia koostamise käigus tänavu kevadel. Seda on tervishoiutöötajatele kinnitanud nii mina kui ka peaminister,» rääkis Ossinovski.

Tema sõnul on hea tahte märgina juba tänavu leitud 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks ning lähipäevil esitab ministeerium kooskõlastamisele arstide vastutuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse. Seda on tervishoiutöötajad samuti väga oodanud, rääkis Ossinovski.

Riiklik lepitaja otsustas neljapäeval leppimist saavutamata lõpetada lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ning Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel.