Kersti Sarapuu peab mulluseks parimaks ja halvimaks seaduseks maksude kobarseadust

«Kahjuks ei saa ma siinkohal väga originaalne olla ja nõustun oma hea kolleegi Priit Sibula varem öelduga. Tuleb tõdeda, et eelmise aasta lõpus vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mida rahvasuu kahetsusväärselt kobareelnõuna tunneb, on ühel ajal nii parim kui ka halvim õigusakt,» ütles Sarapuu.

Tema sõnul on Keskerakond on alati kobareelnõudesse suhtunud väga kriitiliselt, kuid sel korral tuli teha raske südamega valitsuse vahetuse ja eelarve vastuvõtmise tõttu erand.

«Ma ei ole kobareelnõu üle õnnelik, kuid olen väga rahul sellega, mida selle seadusega saavutasime: tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, kütuse aktsiisitõusude ära hoidmine järgmiseks aastaks, majutusettevõtete käibemaksu tõusu ära jätmine ja palju muudki,» märkis ta.

Sarapuu hinnangul on viimase kümne aasta jooksul hea õigusloome tava seadusloomes pigem kasvanud, kuna info kättesaamine ja inimeste teadlikkus on paranenud. «See on igati teretulnud, et inimesed tunnevad järjest rohkem huvi selle vastu, millega Toompeal ja mujalgi tegeletakse. Kahtlemata on asju mida saab veel parandada,» lausus ta.

Sarapuu kinnitusel püütakse iga olulise seaduse korral huvigruppe võimalikult palju kaasata ning kui seadust luuakse, täiendatakse või parandatakse, siis on täiesti ilmselge, et tuleb läbi rääkida nende inimestega, keda muudatus kõige enam puudutab.

«Eesmärk on ju alati midagi paremaks teha ja seetõttu on kaasamine väga oluline. Ma tahaks uskuda, et seda on varasemalt tehtud, kuigi on tulnud ka vastupidiseid signaale. Küll aga võin kinnitada, et seda tehakse kindlasti meie valitsuse ajal. Iga muudatus võib muidugi tuua poolt- ja vastuseisjaid, kuid seejuures ongi oluline leida asju arutades parim lahendus,» ütles Sarapuu.

Sarapuu tõdes, et õigusaktide keele lihtsuse ja arusaadavuse koha pealt arenguruumi veel on.

«Nii-öelda ametniku teksti on meie eelnõudes ja seletuskirjades veel päris palju. Muidugi on selge, et juriidilised tekstid ei saa kunagi tõenäoliselt olema väga lihtsad ja kõigile kergesti hoomatavad, kuid peame püüdlema selles suunas, et seadused poleks tarbetult liiga keerulised. Tean, et lihtsamat ja arusaadavamat teksti veidi häbenetakse, et see jätab kellelegi rumala mulje kui keeruliselt ei kirjuta, kuid tegelikkuses ei tohiks see nii olla,» märkis Keskerakonna fraktsiooni juht.

Sarapuu peab Eesti õigusloomes üheks murekohaks ülereguleerimist. «Viimastel aastatel ja varasemaltki on seadusi toodetud suurel hulgal ja see pole hea. Võib juhtuda, et eluolu ei muutu lihtsamaks ja paremaks, vaid hoopis keerulisemaks ja selgusetumaks. Kindlasti tasub silmas pidada, et kõik olukorrad ei pea olema seadustega paika pandud,» ütles ta.

Juba kuuendat korda valitakse parim ja halvim seadus

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.

Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.

Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.

Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.