Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Eesti mehed tunnetavad diskrimineerimist naistest rohkem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti mehed tunnetavad diskrimineerimist enam kui naised.
Eesti mehed tunnetavad diskrimineerimist enam kui naised. Foto: SCANPIX

Kui üldiselt tunnetavad mehed ja naised diskrimineerimist sama palju, siis Eestis, Suurbritannias, Iirimaal ja Ukrainas kannatavad ebavõrdset kohtlemist mehed enam.

Rootsis aga tunnetavad diskrimineerimist rohkem naised, näitab Euroopa Sotsiaaluuringu 20 riigi andmete analüüs.

Eestis tunneb ebavõrdset kohtlemist pisut üle 12 protsendi meestest ja 10 protsenti naistest.

Põhjused, mille pärast diskrimineerimist tunnetatakse, on meestel ja naistel erinevad. «Paljudes riikides on meeste jaoks suurimaks probleemiks rassi, kodakondsuse, keele ja rahvusega seotud probleemid. Eriti tähelepanuväärne on see meeste murede seas Eestis,» märkis andmeid analüüsinud Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar.

Järgnevad religiooni, vanuse ning puudega seotud diskrimineerimine. «Eesti eripäraks on religiooniga seotud probleemide puudumine,» tõi Ainsaar veel välja.

Üldiselt ei tunne mehed soolist diskrimineerimist, seda tunnetab 0,1-0,2 protsendi Euroopa meestest. «Erandiks on vaid Suurbritannia mehed, kes alates 2006. aastast on tähelepanuväärselt palju märkinud soolist diskrimineerimist kui probleemi,» sõnas Ainsaar. Soolist diskrimineerimist on tunnetanud üle 1 protsendi Briti meestest.

«Küll on meeste jaoks mõnevõrra enam probleemiks seksuaalse orientatsiooniga seotud diskrimineerimine, seda eriti Šveitsis, Hollandis ja Saksamaal,» märkis Ainsaar.

Tunnetatud diskrimineerimine ei väljenda ühemõtteliselt alati objektiivset olukorda, kuid on olulise mõjuga inimese mentaalsele heaolule ning seda mõjutavad mitmed asjaolud.

Analüüs koostati Euroopa sotsiaaluuringu 2004.-2009. aasta andmete põhjal ning Innove «Sooline ebavõrdsus tööelus» projekti raames.

Tagasi üles