Fotod: vanim eestlane Arved Tamm tähistab 107. sünnipäeva (5)

«Aasta pärast jaanuaris saan uue südamestimulaatori, ja kui kõik hästi läheb, saan 107. sünnipäeva pidada,» ütles Arved eelmise sünnipäeva aegu. Aasta on möödas ja kõik ongi väga hästi läinud.

Vennatütar Anne ütles, et Arved ei vajanudki uut südamestimulaatorit. «Ta on meil nii tubli olnud, ei ole haige olnud ega midagi,» rõõmustas naine, kes käib iga päev lelle vaatamas.

Täna aitas Anne katta sünnipäevalaua, et perekeskis seda tähtsat päeva tähistada. Väärika tähtpäeva puhul käis meest tema Pelgulinna kodus õnnitlemas ka Põhja-Tallinna linnaosavanema asetäitja Julianna Jutšenko. 

Arvestage teiste inimestega, aidake kui on abi vaja. Ärge tehke suitsu ega võtke viina. Ulakust ei maksa teha, siis elate ka nii vanaks, nagu mina.»

«Arvestage teiste inimestega, aidake kui on abi vaja. Ärge tehke suitsu ega võtke viina. Ulakust ei maksa teha, siis elate ka nii vanaks nagu mina,» soovitas sünnipäevalaps õnnitlejatele. 

Küsimusele, mis on kõige tähtsam sündmus tema elus, vastas ta lühidalt, et naisevõtt. «Ilma temata (naiseta – toim) poleks ma kõike seda läbi teinud, mis on olnud,» ütles ta.

Arved oli lõbusas meeleolus, meenutas lapsepõlve ja nooremat venda Manivaldi, kes enam kui 15 aastat tagasi manalateed läks. Vend kaotas 30-ndates eluaastates Narva lahingus jala ja põgenes Kanadasse. Hiljem suhtlesid nad tihti telefoni teel.

Arved tahaks elada veel vähemalt aasta, et ära näha Eesti Vabariigi sajas sünnipäev. Seejärel on tema uus eesmärk elada 110-aastaseks. Lähedaste sõnul hoiavadki teda motiveerituna eesmärgid. Kaua unistas ta elada 100-aastaseks, siis 105-aastaseks. Ta on alati endale tegemist leidnud ja eesmärke seadnud.

Mees on elanud oma elu õpetuse järgi, et midagi ei tohi südamesse võtta. See on tema deviis läbi elu: asju ei tohi hinge võtta, ei maksa põdeda – kõige tähtsam on ellu jääda. Ja tema lähedased rõhutavad, et ta on tohutult positiivne inimene, väsimatu tegutseja!

Arvedi põnev elulugu oli inspiratsiooniks tema õepojale Heino Kiigele, kes kirjutas ta sisse seitsmeosalisse romaanisarja «Arve Jomm». Arved Tamm on nimitegelase prototüüp.

2013. aastal lahkunud Heino Kiige noorem tütar Mare Remmelgas sõnas, et Arved ei räägi kunagi kellegi kohta halba ja pakatab positiivsusest. «Ta elab rõõmsalt ja rahulikult. Ta tahab elada, ta ei ole käega löönud! Ja mis veel – ta on terve oma elu karsklane olnud. Ütleb alati, et vaadake, et te viina ei puutu ja suitsu ei tee, lapsed!» rääkis Mare, kellele on Arved alati vanaisa eest olnud. 

Postimees käis vanimal eestlasel eelmisel aastal ka külas, loe ja vaata lähemalt siit: Eesti vanim inimene: «Kahetseda pole mul midagi»

Arved on Eesti vanim elanik alates 2015. aasta detsembrist. Ta mäletab tsaari- ja nõukogude aega, esimest ja teist maailmasõda, Eesti Vabariigi sündi ja taasiseseisvumist. Tal on küll neli klassi haridust, kuid tema elutarkus ja suhtlemisoskus on teda pikal eluteel palju aidanud. Ta on töötanud põllumehe, fotograafi, laomehe, ekspediitori, turumüüja, brigadiri, kioskööri ja mitme teise ameti peal. 

1910. aastal, kui Arved sündis, avati Vabaduse väljakul Peeter I mälestusmärk, Maa läbis Halley komeedi saba, suri Lev Tolstoi ja Tallinnas toimus VII üldlaulupidu.