Kihnu saare tume tulevik (11)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hanneli Rudi

30. jaanuar 2017, 07:25

Laupäeva pärastlõunal kalavõrke puhastanud Arvo Lamend ja Avely Sutt on veendunud, et miinimumpalk noori saarel ei hoia. Foto: Liis Treimann

Rohkem kui valla liitmine meretaguste omavalitsustega teeb kihnlasi murelikuks see, et elu saarel sureb välja – looduskaitsealased piirangud ei luba kogukonnal elada nii nagu seni kombeks.

«Vene ajal oli tööd, ükskõik, kus ukse vahelt sisse läksid, igal pool oli tööd, nüüd ei ole,» tõdeb Arvo Lamend. Alates 1990ndast aastast kaluriametit pidanud mehe sõnul meri enam ära ei toida. «Detsembrist märtsini on vaikus, kevadel läheb räimepüügiks, siis on kuu aega tööd,» kirjeldas ta kalurite elu Kihnus. Kala on meres vähemaks jäänud ja kõikvõimalikud püügipiirangud on kalamehe elu kibedaks teinud. «Esimesed kümme aastat sai normaalselt töötada, aga siis hakkasid piirangud peale ja läks, nagu läks,» tõdes mees.

Kommentaarid (11)

Märksõnad

Tagasi üles