Meedikud tõrguvad palgatõusu lubadusest hoolimata (1)

«Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi,» ütles õdede liidu juht Anneli Kannus.

Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikust käsitlevale dokumendile. «Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist,» selgitas Kannus. Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.

«Sellest tekstist (tervishoiu rahastamist puudutav osa – toim), mis meile saadeti koos kollektiivlepingu pakkumisega on suurem jagu konkreetseid asju välja jäetud,» selgitas Rehemaa, miks riikliku lepitaja tehtud pakkumine üht osapoolt murelikuks teeb. Rehemaa sõnul on meedikute soov, et  töö. ja terviseministri all kirja kandva lepinguga pandaks paika konkreetsed tähtajad.

«Me ise pakkusime, et aastaks 2020 peaks haigekassa rahastamine katma tegeliku ja põhjendatud ravivajaduse. Praegu on see vahe ligikaudu 70 miljonit,» tõi ta ühe näite. Rehemaa sõnul tuleks haiglaravi mahtu suurendada vähemalt 2013. a tasemele ja raviteenuste hinnad peaksid katma kvaliteetseks arstiabiks vajalikud tegelikud kulud. «Haiglate murekoht on ületöö koefitsiendid, neid kindlasti ei tohiks vähendada,» rääkis Rehemaa. Ta möönis, et kuigi koos kollektiivlepinguga sõlmitav kokkulepe kannab ministri allkirja, ei  kohusta see praegusel kujul riiki õieti millekski. «Kui seal oleksid konkreetsed punktid kirjas, siis võiks arvata, et tegu on lubadusega, millest peetakse kinni,» sõnas Rehemaa.

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on tööandjad ehk haiglad oma otsust riikliku lepitaja pakkumisele sõnastamas. Pärnu haigla juhina töötava Sule hinnangul  on  eriarstiabi  rahaline kättesaadavus Eesti tervishoius prioriteet nr  1, sest seni on alati kokku hoitud just selle pealt. Nii on eriarstiabi arvelt kokku hoitud, kui ravimite või töövõimetushüvitiste kulud on osutunud märksa suuremaks, samuti eelisarendatakse perearstiabi süsteemi. «Mis tähendab, et eriarstiabi on kõige viimane,» tõdes Sule. «Eriti kui veel arvestada sellega, et me peame elutähtsa teenuse tagama, siis siin on kõige kriitilisem kohta,» rõhutas haiglajuht.

Meedikute kutseliitude volikogudel  on aega 31. jaanuarini, et anda oma vastus riiklikule lepitajale.

Viimane arstide kollektiivleping sõlmiti 14.12.2014 ning see kehtis kuni 31.12.2016.

Kui seni olid meedikud streikinud, et endale palka juurde nõuda, siis mullu 20.septembril toimunud arstide  hoiatusstreik oli ajendatud Eesti tervishoiu alarahastamisest.

Eelmise aasta 10. novembril pöördus arstide liit õiguskantsleri poole taotlusega  kontrollida, kas haigekassa ja Vabariigi Valitsus on ravikindlustuse korraldamisel ning kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamise kohustuse täitmisel järginud inimeste põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele ja võrdsele kohtlemisele.

«Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi,» ütles õdede liidu juht Anneli Kannus. Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikust käsitlevale dokumendile. «Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist,» selgitas Kannus. Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.