/nginx/o/2015/09/11/4476653t1he408.jpg)
/nginx/o/2014/11/21/3541583t1h660c.jpg)
Võlgnikke jahtivad kohtutäiturid kasutavad ära seaduse puudulikkust ja pooled neist küsivad võlgnikelt tasusid, millele neil võib-olla polegi õigust. Justiitsministeerium lubab olukorda analüüsida.
«Pealtnägija»: kohtutäiturid omavolitsevad oma tasudega (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleem selgus MTÜ Pesapuu töö tegevusel. Nimetatud MTÜ aitab Pärnus järjele tagasi elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kes uuesti tööturule naastes seisavad silmitsi oma kaoseaastail tekkinud võlanõuetega, vahendas ETV saade «Pealtnägija».
Kohtutäiturite tasud koosnevad kolmest komponendist. Esiteks täitemenetluse algatamise tasu ( 19.16 eurot), teiseks täitekulud, mis on näiteks kirjade saatmise tasud jne, kolmandaks aga kohtutäituri põhitasu. Põhimõtteliselt on see tulemustasu selle eest, kui täitur on võlgnikult raha kätte saanud.
Küsimus on selles, mis saab siis, kui täitur ei saagi võlgnikult raha kätte. Võlad nimelt aeguvad seaduses ette nähtud korras, näiteks väärteotrahv aegub nelja aastaga. Seega tuleb ikka ette, et selle nelja aastaga ei õnnestu trahvi võlgnikult kätte saada.
MTÜ Pesapuu töötajad tuvastasid, et nende umbes 40 kliendi puhul pooled täiturid küsisid võlgnikult tasu ka siis, kui neil ei õnnestunud võlgnikult midagi kätte saada. Pooled aga mitte. Mis kõige veidram, osa täitureid käitus ka ühe ja sama võlgnikuga sarnases olukorras täiesti vastandlikult.
MTÜ Pesapuu nõustaja Eve Sartakov ei õigusta oma kliente, kuid ütleb, et kui inimene on raskustega ühiskonna jaoks tagasi võidetud, töötab taas (miinimumpalga eest), siis võiks seadus käia ka nende kohta – ehk seadus võiks kaitsta neid selle eest, et neid alusetult rahast lagedaks tehakse. Näiteks 300 eurot on sellisele inimesele terve kuu palk, ja sellisele inimesele on suur vahe, kas ta peab või ei pea seda maksta, et vana eluga lõpparve teha.
Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa nentis saates, et kui täituril ei õnnestunud võlgnikult põhinõuet kätte saada, siis ei peaks tal olema õigust ka kohtutäituri tasule ehk kolmandale komponendile täituritasudes.
Sarnase vastuse sai MTÜ Pesapuu ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojast, kuhu nad selguse saamiseks sügisel pöördusid – kui sisse suudeti nõuda null eurot, peaks ka kohtutäituri tasu olema null.
Kuid täiturid ise arvavad, et neil on vaba otsustusõigus. Koja ametikogu juhatuse esimees Janek Pool märkis saates, et koda ei saa täitureid millekski sundida. Tema sõnul on seadus ühelt poolt praegu selge, kuid kohtud on teinud ka sellele vastanduvaid otsuseid. Seega otsustab iga täitur ise, kas küsib täituritasu ka siis, kui ei suutnud põhivõlga võlgnikult kätte saada enne aegumist. Pool viitas ka asjaolule, et isegi kui täitur põhivõlga kätte ei saanud, siis tööd tegi ta selleks ikka.
Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa nentis saate lõpetuseks, et ministeerium kavatseb olukorda analüüsida ja vajadusel koostada seaduseelnõu, et selgus majja saaks.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja esimehe Mati Kadaku kommentaar
Kohtutäiturid ametiisikutena ei erine üksikute ebaselgelt kirjutatud seaduse sätete tõlgendamisel maksuametnikest, politseinikest, prokuröridest või sama astme kohtunikest, kes kõik kasutavad üht seadust kuid näevad tõde üksikutes sätetes erinevalt
Tasu väljamõistmisel lähtub kohtutäitur seadusest ja riigikohtu lahenditest. Seadus sätestab üheselt, et sissenõutavale võlgnevusele lisandub alati menetluse algatamise tasu ja põhitasu. Harvematel kordadel ka täitekulu või lisatasu.
Aegumine ei too endaga kaasa automaatselt kohtutäituri tasu annulleerimist. Riigikohus on oma 2011 lahendis märkinud, et aegunud menetlustes on kohtutäituril õigus tasu nõudele.
Igas demokraatlikus õigusriigis on normaalne, et riigi kodanik omab tõe väljaselgitamiseks õigust pöörduda kohtu poole. Eesti on vaieldamatult õigusriik ning kohtus õiguse väljaselgitamine on põhiseaduslik õigus.
Kui isik leiab, et kohtutäitur on seadust rikkunud, tuleb kasutada kaebemenetluse õigust täitemenetluses ning kui ka siis kohtutäituri seisukoht ja kaebaja seisukoht ei ühti, võib kaebaja edasi kohtusse selgituse saamiseks pöörduda.
Kohtutäitur lähtub tasu väljamõistmisel ja ka muude toimingute tegemisel seadusest. Seadus on üks, aga esineb juhtumeid, kus ebaselgelt kirjutatud seaduse säte saab sama ametimeeste seas erineva tõlgenduse.
Kohtutäituri tasusüsteem on keeruline ja muutus veel segasemaks käesoleva aasta jaanuarist. Ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koda seisab jätkuvalt selle eest, et tasu väljamõistmine oleks iga riigis elava isiku jaoks üheselt arusaadav ja mõistetav.