Ülevaade: millised õigused annaks halli passi omanikele Eesti kodakondsus (4)

Välismaalase pass ehk niinimetatud hall pass väljastatakse Eestis elavatele inimestele, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Erandina saavad välismaalase passi ka inimesed, kes on mõne riigi kodanikud, aga kellel mingil põhjusel ei ole oma kodakondsusjärgse riigi passi.

Välismaalase passi omanikul on õigus hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, tal on õigus viisavabalt reisida Euroopa Liidu riikidesse ja Vene Föderatsiooni. Samuti on talle tagatud kõik muud õigused, mis on tagatud Eestis seaduslikult elavatele inimestele – ta saab vajadusel riigi pakutavaid sotsiaalteenuseid, tema lapsed saavad käia Eestis koolis ja lasteaias.

Eesti kodakondsuseta inimesed ei saa näiteks hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel, töötada riigiametis ja kohalikes omavalitsuses ega minna sõjaväkke. Samuti ei paku Eesti riik kodakondsuseta inimesele välismaal viibides Eesti riigi diplomaatilist kaitset. Siiski pakub Eesti riik välismaalase passiga isikule konsulaarabi. Konsulaarseaduse järgi pakub riik abi ka välismaalasele, kes on sattunud ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo ohvriks langemise või muu asjaolu tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema.

Kuna Eesti kodanikud on automaatselt ka Euroopa Liidu kodanikud, kaasnevad Eesti kodanikele sellega ka Euroopa Liidu kodanike õigused, näiteks lisaks Euroopa Liidu riikides reisimisele seal ka töötada ja õppida.

«Kui inimene on 25 aastat elanud riigis ega ole selle riigi kodakondsust taotlenud, siis ilmselt ei ole ta seda lihtsalt tahtnud.»

«Kui välismaalase passi omanik soovib Eesti kodakondsust taotleda, peab ta hallist passist loobuma, sest ta muutub kodakondsuseta inimesest kodakondsusega inimeseks. Siis on tema isikut tõendav dokument Eesti pass ja ID-kaart,» ütles siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase.

Kõigi välismaalase passide asendamine Eesti kodaniku passidega tähendab Kase selgitusel sisuliselt kõigile Eestis elavatele inimestele Eesti kodakondsuse andmist. «Põhimõtteliselt oleks see muidugi võimalik, see on poliitilise tahte küsimus. Näiteks käitus nii Leedu, kes andis taasiseseisvudes kõigile riigis elavatele inimestele Leedu kodakondsuse,» märkis ta ja lisas, et Lätis on olemas meile sarnaselt välismaalase pass.

Samas ei saa vastu tahtmist kellelegi Eesti kodakondsust anda, selleks peab inimene ise kodakondsuse saamiseks soovi avaldama ja täitma vastava taotluse. «Eestis on olemas ka välismaalase passi omanikke, kes ei soovi kodakondsust, sest neil nii mugavam näiteks võimalus viisavabalt Venemaale reisida,» tõdes Kase.

Määratlemata kodakondsusega inimeste arv on Eestis aasta aastalt vähenenud. Kui 2015. aasta alguses elas Eestis üle 88 000 määratlemata kodakondsusega inimese, siis täna on neid veidi üle 6000 vähem. Selle peamiseks põhjuseks on see, et alates 2016. aasta algusest saavad Eestis sündivad mittekodanike lapsed automaatselt Eesti kodakondsuse (mullu sai nii kodakondsuse 204 last). Samuti määratleti Eesti kodanikuna ka kõik enne eelmist aastat sündinud alla 15-aastased kodakondsuseta lapsed (757 last).

Samas on mittekodanikest vanematel võimalik automaatselt saadavast kodakondsusest loobuda. Seda õigust on vanemad kasutanud 25 juhul.

Miks halli passi vaja oli?

1993. aasta kodakondsusseaduse üks peamisi autoreid, riigikogu liige Mart Nutt (IRL) meenutas, et kogu probleem tekkis pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1. jaanuaril 1992, kui sama aasta 2. veebruaril võttis Vene Föderatsioon vastu seaduse, millega kõik Nõukogude Liidu kodanikud, kes elasid väljaspool Vene Föderatsiooni, jäid kodakondsuseta. Venemaa neile oma kodakondsust ei andnud.

Seega tekkis olukord, kus Eestis oli suur arv endisi Nõukogude Liidu kodanikke, kes olid ilma ühegi riigi kodakondsuseta. 1992. aastal oli kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel määratlemata kodakondsusega isikuid Eestis 494 000.

«Siis tekkis see probleem, et kuidas need inimesed reisida saavad. Eesti passi neile anda ei saanud, kuna nad polnud kunagi Eesti kodanikud olnud ja Venemaa oma passi neile ei andnud. Venemaa küll võimaldas neil passi teha, kuid automaatselt ei andnud,» kirjeldas Nutt.

Välismaalase pass on olnud üks rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokumendi vorme. «See, et tal hallid kaaned on, ei puutu üldse asjasse. Eri riikides võivad need olla eri värvi,» lausus Nutt ja selgitas, et välismaalase pass antakse tavapäraselt inimesele, kellele tema kodakondsusjärgne riik mingil põhjusel ei ole reisidokumente andnud.

Nutt rõhutas, et tänaseks on suur osa neist, kel toona oli õigus välismaalase pass saada, oma kodakondsuse määratlenud, võtnud kas Eesti, Venemaa või muu riigi passi.

IRLi poliitik tõdes, et ühegi riigi, sealhulgas Eesti huvides ei ole see, et on suur arv kodakondsuseta isikuid, vaid riik soovib, et inimesed end ära määratleks. Küsimus on, millistel tingimustel Eesti kodakondsuse peaks saama. Siiani on jäädud seisukohale, et kodakondsuse saamiseks on näiteks eesti keele oskus vajalik.

Nuti hinnangul tekiks kõigile halli passi omanikele Eesti kodakondsuse andmisel kolm peamist probleemi: eesti keele oskust enam ei kontrollita, osa halli passi omanikke võib Eesti riigile teadmata omada ka Vene passi ning kõigil neil, kes on Eesti kodakondsuse saanud kõiki nõudeid täites, võib tekkida küsimus, miks neid halvemini koheldi. «Me anname signaali, et lollid olite, et Eesti kodakondsust taotlesite, näete, nüüd oleksite saanud niisama ja hoopis lihtsamalt,» rääkis Nutt.

Huvi Eesti kodakondsuse vastu

Kui Keskerakond loodab, et nende venekeelseid valijaid Eesti kodakondsuse saamine huvitab, siis Nutt usub, et tegelikult on huvi pigem väike – kes kodakondsust on soovinud, on selle ka saanud.

«Kui inimene on 25 aastat elanud riigis ega ole selle riigi kodakondsust taotlenud, siis ilmselt ei ole ta seda lihtsalt tahtnud. See on nii pikk aeg ja miks me hakkame premeerima inimesi, kes tegelikult kas ei taha või ei loe end Eesti kodanikuks,» arvab Nutt.

Motivatsioon kodakondsuse saamiseks tuleneb tema selgitusel tavaliselt kas soovist käia valimas või olla valitud ning käia reisimas. «Paistab, et valimas käia nad ei taha, vähemalt mingi osa neist ei tunnegi võib-olla eesti poliitikuid. Reisida on neil aga kahtlemata lihtsam praegu,» tõdes ta. Halli passi omanikud saavad Euroopa Liitu Eesti residendina reisida viisavabalt, Venemaa nõuab Eesti kodanikelt viisat, aga halli passi omanikelt mitte.

«Kui käegakatsutavat boonust ei ole, siis see eriti ei motiveeri, sest majanduslikes küsimustes pole mingit vahet – pensionit ja palka saad sõltumata kodakondsusest, maja võid osta sõltumata kodakondsusest jne,» märkis Nutt.

Siseminister, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt kommenteeris, et nii nagu Jüri Ratas intervjuus Radio Svobodale kinnitas, on kodakondsuse nullvariant Keskerakonna jaoks järgmiste valimiste põhiteema. «Eks seda võib iga erakond igal ajal öelda, milliste lubadustega lähevad nad valijatelt mandaati küsima,» leidis ta ja lisas, et sotsiaaldemokraadid sõnastavad järgmiste parlamendivalimiste sõnumid pärast kohalikke valimisi tänavu sügisel.

«Erinevate inimeste ja rahvuste vastandamine kodakondsuse küsimuses ei saa kindlasti olema meie programmiliseks eesmärgiks. Seetõttu arvan, et ei ole ka täna mõtet inimeste ootusi ja emotsioone kütta üles küsimustes, mida selles valitsuses ei arutata,» lausus ta ja täpsustas, et vaidlus nullkodakondsuse üle on üheks selliseks teemaks.

Anvelt rõhutas, et praeguses valitsuskoalitsioonis on juba kodakondsuspoliitika osas kokku lepitud muudatused, mida ta siseministrina hetkel ette valmistab. Siseminister tõi välja, et lõpetatud on kodakondsusetuse taastootmine, kui halli passiga vanemate lapsed said automaatselt Eesti kodanikeks. Selle muudatuse tulemusena sai Eesti eelmisel aastal ligi 1000 uut kodanikku.

Nüüd võimaldatakse kõigile Eesti lastele, kelle vanemad elasid siin 1991. aastal, kodakondsuse ilma täiendavate eksamiteta, ka juhul, kui lapse vanemad on mõne muu riigi kodanikud. Lisaks arendatakse Anvelti sõnul välja uudne kodanikulepingute süsteemi, mis lihtsustab Eesti kodakondsuse saamist ka täisealistele Eesti elanikele, kes ei ole tänaseks veel eesti keelt vajalikul määral omandanud.