Vaba Tallinna Kodanik tahab lõpetada Tallinna TV ja propagandalehtede ülalpidamise

Vaba Tallinna Kodanik osales ka eelmistel, 2013. aasta kohalikel valimistel, kus kogus pea 8800 häält, kuid selle tulemusega linnavolikogusse ei pääsenud. Tänavu oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel tahab valimisliit taas kandideerida, kirjutavad valimisliidu eestvedajad Erik Vest, Ülle Mitt, Tarmo Treimann ja Õie-Mari Aasmäe Vaba Tallinna Kodaniku veebilehel.

«Oleme koostanud viiest suuremast eesmärgist koosneva programmi, milles oleme loetlenud nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Tallinlane otsustab, kas see on hea programm ja väärib elluviimist,» kirjutavad nad.

Linnajuhtimine avatumaks

Valimisliidu esimene eesmärk on, et Tallinna juhtimine oleks avatum, kaasavam ja kodanikulähedasem. Programmi kohaselt on võim Tallinnas liiga tsentraliseeritud ja otsustamine viidud inimestest kaugele. Valimisliidu hinnangul tuleks senisest enam õigusi anda linnaosadele ning kaasata kodanikke ja kodanikuühendusi otsustusprotsessi. «Just iga linnaosa ja asumi inimesed ise teavad kõige paremini, kuidas oma elukeskkonda hoida ja parandada ning kus ja kuidas võiks pakkuda neile vajalikke teenuseid,» märgivad algatajad programmis.

Eesmärgi saavutamiseks soovib Vaba Tallinna Kodanik muu hulgas kaotada ülelinnalised kompensatsioonimandaadid ja valimiskünnise ning muuta linna põhimäärust, nii et kaks korda volikogusse valitud inimene kolmandat korda enam kandideerida ei saaks. Halduskogudele annaks valimisliit selge otsustuspädevuse ja ka õiguse otsustada linnaraha kulutamine iga elaniku kohta 100 euro ulatuses.

Tallinn elukohana atraktiivsemaks

Teiseks peab Tallinn olema valimisliidu hinnangul elukohana piirkonna kõige atraktiivsem linn. Selle tagab programmi kohaselt kaasaegne, säästev ja roheline linnaplaneerimine ning kõigi oluliste teenuste kodulähedane kättesaadavus.

Vaba Tallinna Kodanik soovibki, et kõik igapäevaeluks vajalikud teenused oleksid kättesaadavad vähemalt linnaosa tasandil, kõigil lastel oleks lasteaia- ja põhikoolikoht oma elukohajärgses linnaosas, lasteaedadele oleks tagatud stabiilne iga-aastane investeeringutoetus ning toetatud oleks ka lastehoiuteenuse pakkumine erainitsiatiivil, sealhulgas kogukonnateenusena. Muu hulgas tahab valimisliit suurendada kooli hoolekogude rolli ning ühtlustada koolivõrku, leides koos kogukondade ja hoolekogudega lahenduse madalama taseme ja kehvema mainega koolide õpiedukuse ja atraktiivsuse tõstmiseks.

Samuti peab valimisliit programmi kohaselt vajalikuks välja arendada tervikliku jalgrattateede võrgustiku koos rataste parkimisvõimalustega, kohandada ühistranspordivõrku ja välistada roheliste hoovialade parkimisaladeks asfalteerimist, kasutades selleks muu hulgas munitsipaalparkimismaju. Lisaks tahab Vaba Tallinna Kodanik toetada naabrivalvepiirkondade loomist ja arendamist, soodustada kaugtöökeskuste rajamist linnaosadesse ja anda raha Tallinna Linnateatri uue hoone ehitamiseks.

Kogukonnad võrdväärseteks partneriteks

Kolmandaks eesmärgiks on valimisliit seadnud Tallinna elukeskkonna vastavuse elanike soovidele ja vajadustele, mille tagab nende hinnangul tihe koostöö kogukondadega. Nende sõnul elavad kogukondades kohaliku elu tegelikud eksperdid ja asjatundjad, kes puutuvad oma elukeskkonda puudutavate küsimustega kokku iga päev.

«On pealinna moraalne kohus nende ekspertteadmisi linna huvides kasutada. Tugevad ja sidusad kogukonnad aitavad ka paljusid väiksemaid probleeme kohapeal ennetada ja lahendada selliselt, et ametnike sekkumine ei olegi vajalik,» märgivad nad.

Programmi kohaselt tahab valimisliit toetada tugevate kogukondade teket, asumiseltse ja teisi kohaliku elu küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ja nende kaasamist võrdväärsete partneritena otsuste tegemisse nii linna kui linnaosa tasandil. Samuti peab Vaba Tallinna Kodanik vajalikuks toetada seltsimajade rajamist, anda kogukondlike ürituste korraldamine linna- ja linnaosavalitsustelt kogukondadele ning korrastada ka vabaühenduste rahastamist.

Otsustamine korruptsioonivabaks

Neljandaks soovib Vaba Tallinna Kodanik lõpetada poliitilise korruptsiooni linnavalitsemisel. «Soovime, et kõik poliitilised otsused võetakse vastu volikogude ja halduskogude tasandil ning linna täitevvõimu ametikohtadel töötaksid oma ala professionaalid,» seisab programmis.

Valimisliidu eestvedajate sõnul on linnavalitsuse maine paljude tallinlaste hulgas madal eelkõige seetõttu, et nad tajuvad linnajuhtimise poliitilist korruptiivsust ja otsuste tegemise poliitilist kallutatust. «Poliitilise korruptsiooni suurim oht on, et tal on kalduvus levida teistesse valdkondadesse ja luua eeldusi ka teist liiki korruptsiooni tekkeks ja levikuks. Tehes lõpu poliitilisele korruptsioonile linnajuhtimise tasandil, vähendame oluliselt ka korruptsiooniriske igasugusel otsustustasandil Tallinna juhtimises, sealhulgas kodanike igapäevaseid küsimusi puudutavate otsuste juures,» kirjutavad nad.

Korruptsiooni väljajuurimiseks soovib valimisliit depolitiseerida linnavalitsuse ja kaotada ametikohad, mis tegelevad erakondlike asjade korraldamisega, leida linnavalitsusse töötajaid ainult avalike konkurssidega ning asendada poliitikud ametnikega ka linnale kuuluvate ettevõtete nõukogudes. Muu hulgas tuleks nende hinnangul tagada, et põhjendatud vajaduseta ei antaks linna vara kolmandate isikute kasutusse alla turuväärtuse ning et linn ei võtaks ise kolmandatelt isikutelt vara tasulisse kasutusse põhjendamatult kõrge hinnaga.

Ka tahab Vaba Tallinna Kodanik maksustada avalikus ruumis näidatava poliitilise reklaami, kärpida vähemalt 10 korda avalike suhete eelarvet ning lõpetada Tallinna Televisiooni ja propagandalehtede linnaeelarvest ülalpidamise.

Enam koostööd sotsiaalprobleemide lahendamisel

Viiendaks leiavad nad, et sotsiaalseid probleeme aitab kõige paremini ennetada ja lahendada sektoritevaheline koostöö. «Just vabaühendustel ja kogukondadel on parim side ja teadmine sihtgruppide tegelikest vajadustest. Sotsiaalteenuste pakkumisel teeme tihedat koostööd teiste sektoritega, sealhulgas vabaühenduste ja kogukondadega,» kirjutavad valimisliidu eestvedajad.

Aktuaalsete sotsiaalsete probleemidena toovad nad esile vaesuses elavate laste suure arvu, üksikvanemate ja omastehooldajate keerulise olukorra ning märgivad, et ka erivajadustega inimesed vajavad enam ja kvaliteetsemaid teenuseid. «On palju probleeme, mille puhul annab parema tulemuse panustamine nende ennetamisse, mitte üksnes tagajärgedega tegelemine,» kirjutavad valimisliidu eestvedajad.

Järgmised kohalikud valimised toimuvad Eestis 15. oktoobril.