/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2017/01/19/6262369t1h46fd.jpg)
Tänasel politsei ülevaatel mullusest aastast tõdes siseminister Andres Anvelt, et süütegude üldine arv on vähenenud, kuid üheks suurimaks murekohaks on narkosurmade arv, mis eelmisel aastal kasvas.
Politsei aasta kokkuvõte: süütegude arv vähenenud, muret teevad narkosurmad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvelti sõnul ei saa kahjuks ainult politsei narkootikumidest tingitud surmade arvu vähendada, sest see on paraku laiem ühiskonnaprobleem. «Politsei põhiline roll on narkodiilerite püüdmine,» ütles siseminister.
Teiseks suuremaks murekohaks on Anvelti sõnul surmaga lõppenud liiklusõnnetused, mis samuti võrreldes 2015. aastaga kasvasid. Politsei peadirektori Elmar Vaheri sõnul on näha, et avariides hukkub rohkem noori. Politsei hinnangul on tüüpiline liiklusõnnetuse põhjustaja noor, riskialtis mees. «See näitab seda, et peaksime õppima rohkem sõitma ja seda ka ohtlikus olukorras, mitte tegema ära vaid load,» kommenteeris Vaher. Noorim hukkunu oli eelmisel aastal 2-aastane laps ning vanim 87-aastane jalakäija.
Tulevate aastate peamisteks prioriteetideks on siseministri sõnul piirkonnakonstaabli osatähtsuse suurendamine ning kiirreageerimisvõimekuse arendamine, millest viimast on plaan hakata toetama aastas 3,9 miljoni euroga.
147 000 väljakutset
Politsei peadirektori Elmar Vaheri sõnul kasvas eelmisel aastal prioriteetsete väljakutsete arv ning seda enim Tallinna linnas. Politsei reageeris kokku 147 000 korral, millest kõige rohkem oli avaliku korra rikkumisi. Neile järgnesid liiklusõnnetused ning vägivallakuriteod. Peadirektori kinnitusel on politsei keskmine reageerimise kiirus 30 minutiti, kuid kõige kiirema kategooria väljakutsele jõuab politsei Vaheri kinnitusel siiski palju kiiremini.
Eelmise aasta suurimaks väljakutseks piiril oli peadirektori sõnul piirijuhtumite mõistmine ning neile reageerimine, seda eelkõige rändekriisi valguses. Maismaapiiril kasvas reisijate arv 7- protsenti, mille põhjuseks on Venemaale kehtestatud sanktsioonid, mistõttu käivad inimesed Eestist kaupu ostmas.
Kokku tõkestas PPA üle 800 inimese sisenemise Eesti Vabariigi territooriumile. Peadirektori sõnul sagenesid juhud, kus piiril selgus, et viisa on mõeldud turismiks, kuid kaasas olevate asjade alusel oli põhjust arvata, et soovitakse liikuda läbi Schengeni viisaruumi jäädavalt muudesse sihtkohtadesse.
Samas tõdes Vaher, et surve Eesti piirile on vähenenud, kuna kuritegelike ühenduste ja gruppidega seotud menetlused on jõudnud kurjategijateni ning seetõttu kardetakse siit piiri ületada. Rändekriis peadirektori sõnul Eestile mõju avaldanud pole ning rahvusvahelise kaitse taotluste arv vähenes mullu üle poole võrra.
«Samuti oleme vaadanud ka rändekava raames 149 korral otsuseid üle ja 50 korral teinud partneritega eitava otsuse. Mulle teadaolevalt on kõik siinsed põgenikud täna paiksed,» ütles Elmar Vaher.
Vaadati üle varustus
Politsei peadirektori sõnul pani traagiline juhtum Haapsalu lahel, kus hukkus kaks politseiametnikku, üle vaatama praktika, varustuse ning väljaõppe. Vaher selgitas, et näiteks korjati ära üht-tüüpi päästevestid, mis tegelikult olid merel lubatud ja heaks kiidetud kuid ohutuse mõttes need siiski igaks juhuks eemaldati.
Kokku uppus mullu 9 ning teadmata kadunuks jäi 4 inimest. «Juhtumeid analüüsides me näeme, et merelt me kedagi enam väga ei päästa, seda saame teha rannikul töötades,» ütles Vaher, lisades, et peab ülimalt tähtsaks vabatahtlikku merepäästet.