:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/09/16/5844567t1h02ec.jpg)
Kaitseuuringute keskus viib läbi uuringu, et selgitada välja noorte Eestis elavate venekeelsete inimeste suhtumine riigikaitsesse ning nende lojaalsust Eesti riigile.
Kaitseuuringute keskus uurib noorte venelaste lojaalsust Eestile (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseuuringute keskuse tegevjuhi Dmitri Teperiki sõnul on mõned poliitikud ja ühiskonnategelased viimase kahe aasta jooksul palju spekuleerinud noorte venelaste ja julgeolekuohu teemal, samas ei ole selle kohta mingeid usaldusväärseid andmeid.
«Uuringu põhieesmärk on kaardistada Eestis elavate noorte venekeelsete inimeste üldteadmised riigikaitsest ja julgeolekust ning uurida nende isiklikke hoiakuid, arusaamu ja seisukohti, et meil oleksid selles vanuses sihtrühma kohta usaldusväärsed andmed,» rääkis Teperik.
Ta nentis, et kaitseministeerium küll tellib traditsiooniliselt kaks korda aastas arvamusuuringuid, kuid need on tehtud kogu elanikkonna küsitlemise põhjal. Kaitseuuringute keskuse spetsiifiline huvi on, mida arvavad noored venekeelsed inimesed vanuses 15-34 eluaastat.
«15-34-aastased on kõige aktiivsemas vanuses olevad noored. Ajateenistusse kutsutakse inimesi küll kuni 28. eluaastani, aga meie kaasasime uuringusse statistilised vanusegrupid just 15.-34. eluaastani,» rääkis Teperik.
Ankeedi täitmine võtab aega umbes 12-15 minutit ning küsimused puudutavad Eesti julgeoleku ja riigikaitsega seonduvat, suhtumist ajateenistusse, suhtumist politseisse, kaitseväkke ja Kaitseliitu, võimalikku julgeolekuohtu Eesti riigile, konflikti Ida-Ukrainas, liitlasvägede kohaolekut Eesti territooriumil ja meediatarbimist. «Kindlasti tahame uurida, millistest infokanalitest saavad nad infot riigikaitse ja julgeoleku kohta, et kõrvutada meediatarbimist nende hoiakutega,» rääkis Teperik.
Kaitseuuringute keskus alustas küsitlust eelmise aasta viimastel päevadel ning see kestab jaanuari lõpuni. Veebruaris algab andmete töötlus ja analüüs ning uuringu tulemused loodab keskus valmis saada vabariigi aastapäevaks.
Kaitseuuringute keskus on viinud kaks sarnast uuringut läbi ka aastatel 2012 ja 2014, kuid käimasolev uuring on eelmisest oluliselt põhjalikum ning küsimuste ring on laiem.
Kokku kavatseb kaitseuuringute keskus küsitleda 3000 venekeelset vanuses 15-34 aastat. Küsitlusele oodatakse vastuseid nii meestelt kui naistelt. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja uuring ise anonüümne.