Kaupmehed pole nõus Lätist toodud taara kogumist kinni maksma (5)

«Tehnoloogiliselt on suuremal osal turul olevatest taaraautomaatidest vastav tarkvaraline võimekus olemas, aga hetkel passiivses olekus,» selgitas Eesti pandipakendi juht Rauno Raal.

Eestis kuuluvad taarapunktid poodidele, kelle kanda on ka kõik nende ülalpidamisega seotud kulud. «Taaraautomaat asub tavapäraselt rendipinnal, kasutab elektrit, kuluvad komponendid nagu veokonveierid ja pressid,» tõi Raal näiteid kuludest. Raali sõnul ei saa seetõttu pandipakend iseseisvalt sellist otsust teha.

Mullu kohtusid nii pandipakendi esindaja kui ka kaupmehed korduvalt, et kaaluda võimalust seadistada taaraautomaadid võõrsilt toodud purke ja pudeleid vastu võtma. Selline süsteem on näiteks kasutusel Soomes.

Pärast pikki läbirääkimisi otsustati, et arvestades piirikaubanduse plahvatuslikku kasvu ja  aktsiisitõusude survel veelgi suurenevat mahtu, ei saa kaupmehed võtta enda kanda kulusid võõrsil müüdu eest. «See oleks sama, kui näiteks nõuda, miks Eesti meditsiinisüsteem ei osuta Läti kodanikele teenust või miks Eesti sotsiaalhoiusüsteem ei maksa naabritele pensioni,» tõi Raal näite.

Seadusega pandud lisakohustus

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul on joogipakendite tagatisrahasüsteem riigi poolt erasektorile peale pandud kohustus, mida on püütud luua võimalikult isemajandavaks.

Tegevjuhi sõnul ei otsusta kaupmehed, milliseid pudeleid automaadid vastu võtavad ja milliseid mitte. Taaraautomaate rendivad, müüvad ja seadistavad Eestis neli ettevõtet, kellelt kaupmehed ostavad teenust,  registrit vastu võetavatest purkidest ja pudelitest haldab Eesti Pandipakend, kauplused pakuvad tööjõudu ja pinda automaatide jaoks.

Peili hinnangul on tegu läbimõeldud süsteemiga, mis tagab enamiku taara jõudmise kordus- või taaskasutusse. Kui taaraautomaadid hakkaksid vastu võtma Lätist pärit taarat, siis satuks süsteem Peili sõnul tugeva rahalise surve alla, sest tootjad ja maaletoojad maksavad panti ja käitlustasu vaid Eestis turule pandud pakendite eest.

«Kauplused on kohustatud taara kokku koguma, kas käsitsi või taaraautomaadi abil. Tekitama pinna, palkama tööjõu, ostma/rentima taaraautomaadid, tagama pinna koristuse ja heakorra, masina puhastuse, turvalisuse ja muud kulud. Samuti tagama lao, kus tühje purke ja pudeleid hoida, kuni need ära veetakse. See kõik on kaupmehele puhas kulu, mida ta katab Eesti Pandipakendilt saadavast hüvitisest,» rääkis Peili.

Ta toonitas, et joogipakendite tagasivõtt ei ole kasumi teenimise koht, vaid otsene kulu, mis tuleneb pakendiseaduses sätestatud kohustustest.

Tänaseks on Peili sõnul aga reaalsus, et seoses lahja alkoholi aktsiiside tõusuga Lätist ostetud pakendite osakaal tõenäoliselt sel ja järgneval aastal oluliselt suureneb ning pandisüsteem ei saa nende koguste kokkukogumist, ladustamist, transporti, taaskasutust ja sellega kaasnevat kinni maksta.

«Me suudaksime kuluna sisse võtta ja ise kinni maksta ehk mõne miljoni ühiku aastas, aga piirikaubanduse kaudu tuli eelmisel aastal Eestisse juba 20 miljonit purki ja pudelit,» sõnas Peili.

Riik probleemi ei näe

 Mida aga teha Lätist pärit taaraga, mida tagastada ei saa. «Tervikvaates on kujunenud olukorra autoriks riik ja tavapäraselt ei tee riigid olulisi otsuseid ilma põhjalike mõjuanalüüsideta, laiema pildi vaateta, seega on loodetavasti ka Eesti riik selle teemaga arvestanud ja lahendused leidnud,» ütles Raal.

Kuigi Rauno Raali sõnul Läti õlleralli hoogustumisel jõuab Eesti taas 12 aasta tagusesse aega, kus kümned miljonid joogipakendid vedelevad kuskil või satuvad lihtsalt prügimäele, siis keskkonnaministeerium asja nii mustades toonides ei näe.

«Riik on kehtestanud nõuded, et tagada pakendijäätmete kogumine ning ei ole vahet, kas need tooted, millest pakendijäätmed tekivad, on pärit piiri tagant või Eestist,» ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Eegi sõnul ei pea paika väide, nagu ei saaks Eestis ära anda Lätist pärit taarat, sest pandimärgita pakend on pakend nagu iga teine ning tuleb viia pakendikogumissüsteemi, näiteks pakendikonteinerisse.

Ta lisas, et analoogset väidet kuuleb Eestis näiteks ka seoses moosipurkide ja kange alkoholi pakenditega, et neid «ei ole võimalik ära anda». «On küll, Eestis on selleks pakendikogumisvõrgustik, kuhu just saab (ja ka peab) selliseid pakendeid tagastama,» rõhutas Eek.

Ametniku sõnul puudub aruandlus Lätist toodud kauba pakendite kohta, kuid võib eeldada, et olulise osa sellest moodustavad metallpurgid ja klaaspudelid. «Raske on ka vastata küsimusele, kui palju täiendavaid pakendikonteinereid on vaja, sest puudub teadmine, kui palju piiriülene kaubandus hoogustub ja mida see tähendab pakendite mõistes, millistes piirkondades toimub täpsemalt tarbimine ja kas need pakendid tagastatakse siiski pakendikogumise konteineritesse või satuvad segaolmejäätmetesse,» ütles Eek.