/nginx/o/2017/01/16/6255419t1h1cc2.jpg)
Eesti seadused lubavad karistuse kandmist lükata edasi isegi juhul, kui inimene on mõistetud süüdi mõrvas.
Seadused lasevad mõrvaril pärast süüdimõistmist vabadusse jääda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergei Lopatnikov jäi esimese astme kohtus süüdi oma vanemate surmas, kuid mees jäi vabadusse veel pooleks aastaks, selgub ETV+ telesaatest «Insight». Ka pärast riigikohtus süüdijäämist ei läinud mees karistust kandma.
49-aastane Lopatnikov peksis regulaarselt purjuspäi oma eakaid vanemaid ning 2014. aasta sügisel läbipekstud ja haiglasse viidud vanemad surid. «Sergei peksis ja hirmutas oma vanemaid. Ta tegi nendega kõike, mida soovis. Tõstis nad kööki elama, aga toa võttis endale,» rääkis saates üks Lopatnikovide sugulastest.
Alguses ei tahtnud prokuratuur kvalifitseerida kuritegu mõrvaks. Seda tehti advokaat Leonid Olovjanišnikovi survel, kes pärast ekspertiisimaterjalidega tutvumist leidis, et kehavigastuste tekitamise asemel on põhjust rääkida mõrvast.
Esimese astme kohtus jäi mees süüdi teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest ning teda karistati teda kuueaastase vangistusega, kuid Lopatnikov kaebas kohtuotsuse edasi. Ta jäi süüdi ka ringkonnakohtus ning vaidlustas ka selle otsuse riigikohtus. 2016. aasta 10. oktoobril otsustas riigikohus, et esimese astme kohtu otsus jääb jõusse.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmeti sõnul ei saa pärast esimese astme kohtuotsust öelda, et inimene on süüdi. Kui inimene kaebab kohtuotsuse edasi, siis peab ringkonnakohus andma oma hinnangu, selgitas Kalmet. Ta lisas, et inimese vahistamise otsuse langetab kohus prokuratuuri esitatud tõendite alusel.
Ka pärast riigikohtu otsust ei ilmunud mees karistust kandma. Sugulastes tekitas see hirmu, sest oma vanemate mõrvas süüdi olev mees oli neid ähvardanud.
Harju maakohtu selgitus
Harju Maakohus tunnistas 24. mail 2016 Sergey Lopatnikovi süüdi järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises, teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest ja tapmisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ning mõistis talle liitkaristuseks viis aastat vangistust.
Mõistetud karistust suurendati Harju maakohtu 23. märtsi 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (ühe aasta, kahe kuu ja 18 päeva vangistuse), võrra ja liitkaristuseks jäi kuue aastat, kahe kuu ja 18 päeva pikkune vangistus.
Lopatnikovi karistusaja hulka arvati eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi kuus aastat, kaks kuud ja 16 päeva vangistust.
Karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Lopatnikovilt mõisteti riigituludesse menetluskuludena kokku 2193 eurot, tasumisega ositi 12 kuu jooksul.
Kannatanu ei saa kuriteo raskusastet mõjutada
Advokaat Leonid Olovjanišnikovi sõnul on antud juhul veel üks probleem, millest seni pole Eestis räägitud. Nimelt ei saa kannatanu taotluse alusel muuta kuriteo raskusastet ning nõuda karmima karistuse määramist. «Kohus saab asja menetleda vaid selles ulatuses, mis on süüdistuses kirjas,» rääkis advokaat. Kui kirjas on ettekavatsemata tapmine, siis kohus võib kümme korda sellega mitte nõustuda ja leida, et tegu on tahtliku mõrvaga, kuid ei saa midagi muuta.
Advokaadi sõnul oli varem kohtul õigus saata asi täiendavale uurimisele, pannes kirja, milliste aspektidega kohus pole nõus ning kui prokuratuur seda ei vaidlustanud, siis tuli sellega nõustuda. «Kui vaidlustas, siis langetas otsuse ringkonnakohus ja prokuratuur pidi sellega nõustuma,» rääkis kannatanute advokaat. Nüüd võib kuriteo raskusastme muutmist nõuda vaid prokurör, kusjuures ka eri astmete kohtud ei saa raskusastet ümber vaadata.
Saate «Insight» eetrisse minemise ajaks (12.01) oli Lopatnikov kinni peetud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri kommentaar
Nagu kohtu kommentaar ka viitab on kõnealune mees süüdi mõistetud järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises, teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest ja tapmisega ähvardamises ning järgmised kohtuastmed on jätnud selle jõusse. Nii ei pea paika artiklis toodud kannatanu esindaja väited nagu oleks Sergey Lopatnikov esitatud mõrvasüüdistus või teda oleks süüdi mõistetud mõrvas.