Korb plaanib järgmisel aastal maavalitsused kinni panna (3)

Maavalitsuste reformi eesmärk on suurendada kohaliku tasandi otsustusõigust, luua selgust riigiasutuste ülesannete jaotuses, ühtlustada maakondades pakutavate riigiteenuste kvaliteeti ja muuta riigiteenuste kättesaadavus maakonnakeskustes kliendile mugavamaks.

Esimese stsenaariumi kohaselt luuakse Regionaalamet, mis hakkab täitma maavalitsuste seni täidetud regionaalvaldkonna ülesandeid. Teine stsenaarium on jagada maavalitsuste ülesanded olemasolevate asutuste vahel. 

Rahandusministeeriumi kaardistuse kohaselt on maavalitsuste ülesannetest võimalik haldusreformi järgselt omavalitsustele üle anda järgmised ülesanded: maakonna arendustegevus, maakonna turvalisuse nõukogude ja liikluskomisjonide koordineerimine, tervisedenduse ülesanded, alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded, saarevahi töö, maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni töö korraldamine, kultuuri- ja spordiprogrammi korraldamine, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ning rahvastikutoimingute läbiviimine.

Harju maavanema Ülle Rajasalu (RE) hinnangul oleks maavalitsuse reformi kindlasti Eestile vaja.

Rajasaare sõnul on ta seda mõtet, et maavalitsusi on liiga palju, rääkinud juba aastast 2010. «Mina oleksin jätnud kuus regionaalametit, kes hakkaks kõige ehtsamat regionaalpoliitikat ellu viima. Sinna peaksid olema kaasatud  nii planeerijad, maanteeameti ametnikud ja keskkonnaametnikud – nii, et oleks tekkinud koos riikliku rahastusega kuus tugevat regiooni üle Eesti,» rääkis Rajasalu.

See oleks tema sõnul eeldanud seda, et ministeeriumi ameteid, kes täna iseseisvalt tegutsevad, oleks hakatud lammutama, kuid seni pole Rajasalu mõttega keegi kaasa tulnud, kommenteeris maavanem.

Tartu maavanema Reno Laidre (RE) hinnangul oleneb kõik sellest, et millisest maakonnast või regioonist sellele vaadata. Laidre sõnul kaotavad suured ja tugevad regioonid vähem,  kuid paljud maavanemad väiksematest maakondadest on tema sõnul mures regionaalse tasakaalustatuse pärast.  «Kes ja kas nende eest hoolitseb ja eks see «silotornistamine» ja riigiasutuste suurematesse keskustesse minek on ka selline trend, mille vastu väiksemad maakonnad on päris edukalt võidelnud ning läbi selle seisnud hea teenuste kättesaadavuse eest väiksemates regioonides,» rääkis Laidre Postimehele.

«Mina Tartu maavanemana saan öelda, et kui käimasolev omavalitsusreform saab edukalt tehtud, omavalitsused on tugevad, siis meil selle läbi (maavalitsuse reformi – K.R) midagi halvemaks kindlasti ei lähe,» kommenteeris Laidre, tõdedes aga, et kaugemates regioonides on kindlasti muresid palju rohkem.