Päevatoimetaja:
Tarvo Madsen
Saada vihje

Saarte Liinide sadamate juht: eilsest Tõllu äpardusest ei saa sadamate sobivuse kohta järeldusi teha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Parvlaev Tõll Virtsu sadamas.
Parvlaev Tõll Virtsu sadamas. Foto: Kaspar Pokk

Eesti regionaalseid sadamaid haldava ASi Saarte Liinid sadamate peakapteni Andrus Maide sõnul ei tasu parvlaeva Tõll eilsest äpardusest Virtsu sadamas sildumisel teha järeldust, justkui ei sobiks sadamakaid uutele parvlaevadele.

Maide sõnul on ta üldjoontes küll näinud eilset Tõllu ebaõnnestunud sildumist Virtsu sadamas, kuid asjaga on seotud nii palju nüansse, et ta ei saa seda juhtumit põhjalikult analüüsida.

Pärast seda, kui Tõllul ebaõnnestus kai ääres oleva jää tõttu silduda, tuli sama kai äärde parvlaev Hiiumaa, millel sujus sildumine sujuvalt. Saarte Liinide sadamate peakapteni sõnul ei saa selle juhtumi puhul kai sobivust kahele laevale võrrelda. «On selge, et kui üks laev on kaiäärse jää sees palju materdanud, on teisel laeval sinna palju lihtsam minna,» rääkis Maide.

Ta märkis, et kui Tõll ei oleks võimeline Virtsu sadama silduma, ei oleks seda laeva üleüldse Poola Remontowa laevatehaselt vastu võetud. «Kuna teise kai juurde sildumine läks laeval hästi, näitab see, et manööverdamisvõime on tal hea,» lausus ta ja lisas, et laevade ehitamisel arvestati mandri ja Lääne-Eesti suursaarte vahelist laevaliiklust teenindavate sadamate kaide pikkusega.

«Eilse juhtumi põhjal ei saa ega peagi mingeid järeldusi tegema. Anname laevadele aega, las nad tulevad liinile ja asuvad tööle,» rääkis Maide.

Tõllu Poolast Eestisse sõidutanud kapten Peeter Sepa sõnul tekkisid probleemid esmasel sildumisel eelkõige selle tõttu, et kai ei pidavat sellele laevale tegelikult väga hästi sobima. «Tõll on pikem kui Hiiumaa ning seetõttu on manööverdamisruumi vähem. Kuna esialgelt proovitud kail on sissesõidul ees väike muulinukk, ei saa Tõll sinna otse sisse sõita,» selgitas kapten Sepp eile. Kapteni sõnul sobib teisena proovitud kai aga Tõllule hästi, sest sinna saab sisse sõita nina ees.

Riigile kuuluv äriühing AS Saarte Liinid haldab regionaalseid sadamaid. Saarte Liinide hallata on 16 sadamat kuues Eesti maakonnas: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Roomassaare, Ringsu, Abruka, Piirissaare, Laaksaare ja Naissaare.

Tagasi üles