Tsahkna aastalõpu kiri erakonnakaaslastele: lõppeva aastaga sai otsa üks poliitiline ajastu

«Minu käest on küsitud, mida ma pean möödunud aasta olulisemateks otsusteks Eesti poliitikas,» kirjutas Tsahkna erakonnakaaslastele aastalõpu kirjas. «Peame tunnistama, et üks ajastu sai läbi. Eesti sai endale uue presidendi ja valitsuse, meil oli selles kaalukas roll. Palju on kritiseeritud Eesti poliitikuid ja erakondi. Samas, kui vaadata maailmas toimuvat, siis on meie erakonnad näidanud võimekust kriitilistel hetkedel leida ühisosa, tuua vajalikke muutusi ning erahuvidele eelistada riigi suuremaid väljakutseid.»

«Presidendivalimistel suutsime näidata meeskonnatööd, koondades Allar Jõksi, kui poliitikaülese kandidaadi taha suure toetuse,» kirjutas Tsahkna IRLi osa kohta valimistel. «Tänan Allarit ja tema meeskonda ja ka kõiki meie inimesi, kes tulemuse nimel tööd tegid. Võime rahuliku südamega öelda, et kuigi Allarist ei saanud presidenti, oli just meie poolt algatatud protsess see, mis tõi kogu Eesti poliitikasse muutuse. Leidsime suure ühisosa ning saime Eestile presidendiks Kersti Kaljulaidi, kes kannab sarnast sõnumit kui meie.»

«Uues valitsuses oleme me ainukene parempoolne erakond, mis paneb meile suurema vastutuse kui seni oleme kandnud,» märkis Tsahkna. «Valitsusläbirääkimistel suutsime hoida tugevat liini ja saavutada ettevõtjatele ning töötavatele inimeste sõbraliku lepingu. Tulumaksuvabastus, mis puudutab positiivselt üle poole miljoni tööinimese, on tänaseks seaduseks saanud. Langetame ettevõtte tulumaksu 20 protsendilt 14le ja astume samme, et ettevõtlikke inimesi innustada oma ideede elluviimisel.»

«Järgmisel aastal jõustub elatisabi fond ning täies mahus ka meie kolmanda lapse poliitika – kolme lapsega pere hakkab saama kuus 500 eurost toetust, nelja lapsega 600 eurost ja nii edasi,» heitis Tsahkna pilgu eelolevale aastale. «Need on asjad, mida oleme lubanud ja ka ellu viinud. Kuid suured reformid ootavad ees. Pensionireform ja vanemahüvitise reform on suured otsused, milles oleme kokku leppinud. Samuti see, et haldusreform viiakse lõpuni nii, et kohalikud omavalitsused saavad endale tugevad tulubaasi ja oleks võimelised oma elanikele pakkuma kvaliteetseid teenuseid.»

«Eesti keele areng ja kaitsmine on olnud meie erakonnale oluline teema läbi aegade ja uus valitsuslepe annab siin meile suuremad võimalused, et järjest rohkem inimesi eesti keelt õpiksid ning me ka 100 aasta pärast eestikeelseid laulupidusid pidada saame,» kirjutas Tsahkna. «Eesti Keele Maja kontseptsiooni rakendamine Narvas ja Tallinnas on kokku lepitud. Eesti keele instituut jätkab oma tööd. Venekeelsetes koolides hakatakse rohkem eesti keelt õpetama eesmärgiga, et kõigil meie lastel oleks juurdepääs eestikeelsele kõrgharidusele.»

«Eesti kaitsmine ja kaitsevõimekuse tõstmine saab hoogu juurde. Järgmisel aastal moodustavad kaitsekulud 2,2 protsenti SKP-st, millele lisandub rahvusliku investeeringute programmist veel suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas,» märkis Tsahkna. «See on uus tase, mis võimaldab meil vastu võtta juba järgmisel aastal brittide poolt juhitava NATO liitlaste 1300 lahinguvalmiduses sõduri. Kaitse - ja välispoliitikas ajame sama liini edasi. Venemaa jätkuv rahvusvahelise õiguse rikkumine Ukrainas aga ka Süürias ei anna alust sanktsioonide tühistamiseks.»

Tsahkna meenutas, et kui ta aasta tagasi ütles, et IRLii asjad tuleb korda teha, siis nüüdseks ongi 1,1 miljoni euro väärtuses maksmata arveid tasutud ja erakond läheb kohalikele valimistele vastu tugevas positsioonis.