/nginx/o/2016/09/30/5900871t1h53f2.jpg)
Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar soovitab kõigil sõidukijuhtidel kasutada oma autol sõitu salvestavat pardakaamerat, mis annab juhtidele kindlust ja õnnetuste juhtumisel vajalikku tõendusmaterjali.
«Kui täna ei jõua inimesed kergemate liiklusõnnetuste korral süüdlases kokkuleppele, peavad nad sageli mitu tundi politseid ootama. Politsei prioriteediks on sellised väljakutsed, mille puhul on inimese tervis ja elu ohus. Need väljakutsed teenindatakse ära esmajärjekorras ja madalama prioriteediga väljakutsed pannakse järjekorda. Pardakaamera olemasolu aitaks selliseid olukordi vältida,» ütles Kommusaar Postimehele.
Ta märkis, et kui pardakaamera salvestiselt on näha liiklusõnnetuse toimumise asjaolud, saavad õnnetuse osapooled pöörduda ise kahjukäsitleja poole, kes saab teha selle põhjal oma otsused. Sellisel juhul poleks tarvis tunde sündmuskohal politseid oodata ja ummikuid tekitada.
See aitab Kommusaare sõnul hoida kokku politsei nappi ressurssi, mida saaks kasutada efektiivsemalt mujal inimeste abistamiseks. Praegu teeb politsei sageli kahjukäsitleja tööd, tuleb plekimõlkimise sündmuskohale, fikseerib õnnetuse asjaolud, annab õigusabi ja aitab dokumente vormistada.
«Loomulikult tuleb politsei alati kohale liiklusõnnetuste sündmuskohale, kui tegemist on joobes juhi või inimkannatanutega,» lisas Kommusaar.
Kommusaare sõnul saab politsei kasutada pardakaamera salvestisi menetluses seaduslike tõenditena ja politsei on seda üha enam ka teinud.
«On ka ridamisi näiteid, kus pardakaamera salvestisi on kasutatud hoopis kolmandate osapoolte rikkumiste tõenditena. On olnud juhtumeid, kui pardakaamera salvestis mingist rikkumisest hakkab levima meedias, näiteks juhtumid, kuidas bussi- või autojuhid rikuvad silmnähtavalt liikluseeskirju. Mõnel juhul on sellistele rikkujatele just juhuslikult sündmuskohal olnud sõiduki pardakaamera salvestise põhjal karistus määratud,» rääkis Kommusaar.
«Kas pardakaamera salvestist saab kasutada tõendina ka kohtus, see on juba kohtu otsustada, aga põhimõtteliselt on see võimalik,» lisas ta.
Kommusaare sõnul on praegu juba kõigil politsei operatiivsõidukitel olemas pardakaamerad, mis salvestavad nii liikluses kui ka politseiauto salongis toimuva.
Eestis puudub ülevaade, kui paljudel liikluses osalevatel sõidukitel on peal pardakaamerad, kuna ükski asutus nende üle arvet ei pea. Juht võib pardakaamera hankida tavalisest elektroonikakauplusest ning odavamate seadmete hind algab paarikümnest eurost.
Kommusaar märkis, et tema teada ei ole Eestis tehtud ühtegi analüüsi, kui paljudel liikluses osalevatel sõidukitel on peal pardakaamerad. «Vaadates meediapilti ja üha rohkem avalikkuse ette jõudvaid liiklusolukordade salvestisi, võib öelda, et neid on juurde tulnud üha rohkem. Aga kui palju neid olla võib, ei oska ma küll pakkuda,» lausus Kommusaar.
Autode pardakaamerate kohta ei kogu andmeid ka sõidukite registreerimisega tegelev maanteeamet. Maanteeameti pressiesindaja ütles Postimehele, et ühegi sõidukiga seotud toimingu puhul ei märgita dokumentidesse auto pardakaamera olemasolu.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)