Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Märt Meesak: rahva huvid jäävad minu huvidest ette

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martin Šmutov
Copy
Märt Meesak
Märt Meesak Foto: Valimised

Üksikkandidaadi Märt Meesaki (Jõgeva- ja Tartumaa) sõnul lubab ta riigikokku pääsedes alati rahva huvid enda huvidest ette seada ja talle antud hääled tagavad sellise Eesti, millist valijad soovivad.

Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?

Enda jaoks pean oluliseks kolme teemat: haridus (eriti kutseharidus), riigikaitse (kaitseväe teenistus ja kaitseliit) ja avalik haldus/regionaalpoliitika.

Kui peaks valima ainult ühe, siis jääks esmaseks valikuks viimane. On tõsine probleem meie Eesti piirkondade ebaühtlane areng.

Samuti on pikalt veninud avaliku teenistuse seaduse muutmine ning kohalikud omavalitsused ei ole just kuigi tugevad tagamaks elanikkonnale võrdseid teenuseid. Omavalitsused tuleb muuta tugevateks.

Eesti arengut tuleb toetada kogu maal, seda erisuste ja soodustuste pakkumisega maapiirkondadele.

Rohkem ja pikemalt leiab kindlasti http://martmeesak.blogspot.com ja seega teen siin lühidalt.

Kuidas suhtute e-hääletamisse?

Hea võimalus valijat veelgi enam kaasata kiires ühiskonnas hääletama.

Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?

Selleks ühist ja kiiret võluvitsa pole. Inimesi tuleb läbi koolituste ja ettevõtlustoetuste muuta ettevõtlikemaks. Tagada tuleb kutseoskused juba nooremas eas kutsekoolides, mitte panustama ainult kõrgkoolidele.

Välismaalt tuleksid sinna läinud eestlased tagasi mitte ainult kõrge palga vaid ka riigi suhtumise paranemise tõttu oma kodanikesse. Ametnike võim tuleb muuta kodaniku võimuks. Kõik algab riigiteenistuja suhtumisest.

Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?

Olen aastast 2005 Konguta vallavolikogu liige ja valimisliidu Kodukoht Konguta asutaja. Aastatel 2005-2009 olin Konguta vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees ja alates 2009. aastast eelarve- ja arengukomisjoni esimees.

Antud teemas on sellega suhteliselt palju kokku puututud. Samuti olin pikalt ka endise Sinise Erakonna järglase Eesti Demokraatlik Partei juhatuses, ajalehe toimetaja, EP valimiskampaania juht 2004. aastal.

Ka sellel vallas on palju seadustega ja seadusloomega kokku puututud.

Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida kõike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?

Üks on kindel, andes hääle üksikkandidaadile ei lähe antud hääle mitte kellelegi teisele. Teiseks on täna 32 üksikkandidaati just see uus jõud, kes soovib meie ühist riiki avatumaks ja kodanikule lähedasemaks muuta.

Minule antud hääled tagavad selle, et Teie lapsed näevad sellist Eestit, millist me tahtsime. Õigemini mille poole ma luban seista ja ka seisan. Ehk siis arvamustevaba, demokraatliku, omakasupüüdmatu valitsemise ja rahva heaolu esile seadvat kodumaa.

Teie ehk rahva huvid jäävad esiplaanile minu isiklikest huvidest nagu see on senimaani minu puhul olnud.

Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?

Kindlasti elu jätkub samas suunas. Jätkan praegust tööd ja Konguta valla elamisväärsemaks edendamist.

Tagasi üles