/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2016/07/12/5613495t1hbc38.jpg)
Eestil puudub ammendav pilt oma territoriaalmerel toimuvast. Merekaitse on killustatud kolme asutuse vahel, kes suudavad poolesajast neile seatud ülesandest nõuetekohaselt täita vaid osa, selgub Eesti esimesest põhjalikust merejulgeolekuraportist.
Tellijale
Riik vajab sõjalaevu, koptereid ja kaldaradarivõrku (21)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sellisele järeldusele jõudsid novembris kaheaastase töö tulemusena Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse analüütikud. Olukorrast leidub nende sõnul aga väljapääs, kui järgmise 15 aasta jooksul Eesti merekaitse ümber struktureerida ja uuesti varustada.
Esmalt praegusest olukorrast. Ulatusliku rannikumerega riigil nagu Eesti tuleb turvalisuse tagamisel oma territoriaalmeres täita rida ülesandeid, alates ilma ennustamisest kuni ülikeeruliste väljakutseteni nagu veealune vastuluure.