/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/05/20/182249t1h804e.jpg)
Kui traditsiooniliselt on üle poole venekeelsetest valijatest toetanud Keskerakonda, siis veebruaris enam mitte, selgub Turu-uuringute ASi veebruariküsitlusest.
Küsitlus: Keskerakonna toetus venelaste seas kukkus kolinal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonda toetab muu- ehk valdavalt venekeelsetest valima minna plaanivatest kodanikest 40 protsenti, millega ta edestab jätkuvalt mäekõrguselt teisi erakondi.
Kuid kui võrrelda Keskerakonna toetust muukeelsete seas varasemate kuudega, siis on näha märkimisväärset langust. Vastav näitaja oli alles jaanuaris 58 protsenti ehk ühe kuuga langes toetus ligi kolmandiku.
Ka varasematel kuudel on kõikunud Keskerakonna toetus muukeelsete küsitletute seas praegusest oluliselt kõrgemal - 55 ja 64 protsendi vahel.
Venelased avastavad teisi parteisid
Peamiselt Keskerakonna arvelt on kasvanud oma toetust ülejäänud kolm suuremat erakonda ning on kasvanud nende hulk, kes kavatsevad valima minna, kuid kel konkreetne eelistus puudub.
Nii on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus muukeelsete valijate seas kasvanud varasemalt ühelt protsendilt seitsmele. Samas on nad selle tulemusega alles neljandad.
Muukeelsete valijate seas populaarsuselt teine on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes kasvatas oma toetuse kolmelt protsendilt üheksale, ning kolmas Reformierakond, keda toetab senise viie asemel kaheksa protsenti.
Muukeelsete valijate seas populaarsuselt viies on jaanuaris teist kohta hoidnud Vene Erakond Eestis viie protsendiga ning ülejäänud parteide toetus jäi ühest protsendist väiksemaks.
Otsustavad viimasel hetkel
Märkimisväärselt on kasvanud ka nende muukeelsete valijate osakaal, kellel puudub kindel valimiseelistus. 2010. aasta teises pooles kõikus taoliste valijate arv 14-16 protsendi vahemikus, jaanuaris oli see 18 ning veebruaris juba 27 protsenti.
Erinevalt 2010. aasta küsitlustest on tänavu jaanuari- ja veebruarikuistes uuringutes arvestatud vaid nende küsitletutega, kes on lubanud märtsis valima minna. Hääletada saavad valimisealised Eesti kodakonikud.