Vabaerakond kehtestaks ministritele sobivusnõuded

«Mitme olulise ameti puhul, nagu õiguskantsler, riigikontrolör ja kohtunik, eeldatakse kandidaadilt erialaseid teadmisi, kõrgeid kõlbelisi omadusi, karistatuse puudumist ja üldist usaldusväärsust. Suurt vastutust kandvatele ministritele ei ole sätestatud ühtegi nõuet,» sõnas Vabaerakonna esimees Andres Herkel (pildil).

«Niivõrd tõsisel erisusel puudub selge põhjendus peale selle, et tahetakse liigutada takistusteta malenuppe partei sisemängus,» lisas parteijuht.

Ministri sobivusnõuded on eelnõu järgi usaldusväärsus, kehtivate kriminaalkaristuste puudumine, täielik teovõime, Eesti kodakondsus ja eesti keele valdamine kõrgel tasemel.

Täieliku teovõime all peab Vabaerakond silmas järgmist seaduselõiku: füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid; täielikku teovõimet välistab seaduse järgi vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire ning täielikult teovõimeline isik peab olema vähemalt 18-aastane.

Herkeli sõnul oli üks eelnõu algatamise tõukeid 18 päeva maaeluministri toolil püsinud keskerakondlane Martin Repinski. «Ilmselt ei teadnud peaminister ega president, et Repinski eluloos on olnud seikasid, mis teevad ta ministrina vähesobivaks. Ministeeriumi tõhus ja tulemuslik juhtimine avatud ja demokraatlikus ühiskonnas nõuab lisaks vajalikele erialastele teadmistele ka head renomeed,» tõdes Vabaerakonna esimees.

Herkel lisas, et eelnõu eesmärk ei ole presidentaalset võimu suurendada ja see ei riku põhiseadust, sest põhiseadus jätab selles küsimuses teatud mänguvälja. «Tuvastades vastuolu seadusega, peab president jätma ministri ametisse nimetamata ja oma otsust põhjendama. Sekkuda poliitiliselt valitsuse moodustamisse riigipea ei tohi,» lisas ta.

Mõtte, et ministrile peaks kehtima usaldusväärsuse nõue, pakkus novembri lõpus välja ka endine õiguskantsler ja hiljutine presidendikandidaat Allar Jõks. «Mina oleks rahul, kui seaduses oleks säte, et valitsuse liige peaks olema usaldusväärne ja laitmatu mainega. See on siis määratlemata õigusmõiste, mida president saaks tema ametisse nimetamisel kaaluda,» ütles ta toona Postimehele.