Vaata avalikku debatti: kuidas peatada korruptsioon

Kaitsepolitsei büroo juht Meelis Ratassepp nentis debatil, et vahel ei paista korruptsioonijuhtumitel lõppu olevat. «Tunnetuslik hetk on vahel see, et need korruptsioonijuhtumid ei lõppegi ära. Eesti on aga teinud suure sammu edasi ja demokraatliku riigi põhimõtete väärtustamisel oleme saavutanud päris hea tulemuse,» rääkis Ratassepp.

Viimasel ajal on korruptsioonijuhtumeid esile kerkinud oma jagu ja sellest ajendatuna tekkis debatil küsimus, et kas suurem võimalus korruptsiooniuurimiseks on toonud sellise positiivse muutuse.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler nentis, et viimase ajal esile kerkinud juhtumite avastamisele aitab kahtlemata kaasa spetsiaalsete üksuste tegutsemine, kelle ülesanne on kindlate valdkondadega tegelemine. «Nagu Meelis (toim – Meelis Ratassepp) ütles, siis viimaste aastate käik on kaasa toonud mõtteviiside muutuse: kuidas edaspidi enam mitte sellistesse olukordadesse sattuda,» ütles Ombler.

Ettevõtja Karli Lambot esitas küsimuse, et kus kohas esineb veel korruptsioonirisk? «Kapol on praegu pädevus tegeleda riigiäriühingutega, aga ta sai samasuguse pädevuse ka suuremate omavalitsuste osas, kus on suur korruptsioonirisk. Küsiksin, et kus kohas on veel need riskid ja üks on kindlasti erakonnad. Kas võiksime ka siin midagi teisiti teha, mida varem pole tehtud,» arutles Lambot.

Lamboti arvates jättis näiteks endine peaminister Taavi Rõivas näiteks Tallinna Sadami juhtumi puhul suurepärase võimaluse kasutamata. «Ta ei öelnud, et korruptsioon on lubamatu, vaid asus Holsmerit kaitsma. Selliste väljaütlemiste kaudu mõjutatakse ka avalikkust,» märkis Lambot.

Debatil esitati küsimus, et mis üldse võiks viia korruptsiooniriski realiseerumiseni ning kas põhjuseid võiks otsida juhtimisest ja organisatsioonikultuurist.

Ebaeetiline juhtimiskultuur
«Juhtimiskultuur võib üks põhjus olla. Sellele on viidanud ka erinevad töögrupid. See on üks sisend selleks, et korruptsioonijuhtumid ilmseks saavad. Valitsemiskultuur tingib ettevõttes teatud erisuste loomise. Need erisused on sellised, mis varem või hiljem kutsuvad esile väärkäitumise,» rääkis Eesti Raudtee esindaja Taavi Saat.

Kaitsepolitsei büroo juht nentis, et kõik algabki organisatsioonijuhtimisest, kultuurist järelevalve mehhanismide tegelikust rakendamisest. «Paberi peal võib kõik olla hästi kirjas ja on ka teised paberid, mis seda tõestavad, aga oma olemuselt ja sisult need asjad tegelikult niimoodi ei toimi,» rääkis kaitsepolitsei büroojuht Ratassepp.

Ta rääkis, et riigikontroll on mitu korda oma auditites toonud välja nõrkused, mida peaks parandama riigiosalustega äriettevõtete juhtimises ja üldse äriühingute majandustegevuse korraldamises. «Kõik algab ikkagi juhtimisest. Kui sellel äriühingul on sisse juurdunud süsteemne ebaeetilisus, siis uus juht peakski tegelema sellega, et korrastada ka allpool neid ridu. See on nii ülalt alla kui ka alt üles,» märkis Ratassepp.

Prokurör Steven-Hirsto Evestus märkis Neinar Seli kaasusele toetudes, et nii riigiettevõttes kui ka erasektoris võiks olla ka korralik ärieedika ja koodeks. «Julgen öelda enda poolt läbiviidud Seli kaasuse puhul, et aukoodeksi puudumine paistis sealt silma. Paljud – olgu nad keskastmetöötajad või muud – juhinduvad selle järgi ja nad ei julge oma enda aukoodeksiga välja tulla, lähevad vastuollu ja sedasi saab ka see kõik hoogu juurde,» rääkis Evestus.

Korruptsiooni märkamine ja sellest teavitamine
Evestus leidis, et ettevõtlusega tegelemise lisakeeld peaks kehtima ka erasektori korruptsioonijuhtumites. «Kui on kindla mustriga juhid erasektoris, siis iga prokurör peaks kaaluma lisakeeldu ettevõtluse keelamise näol. Kui me ametiisikute puhul avalikus teenistuses töötamise välistamise, siis erasektoris ei ole see nii levinud. Me teame, et alles mõne nädala eest oli uudis selle kohta, kuidas kõrgema astme kohtu on ettevõtluskeelu kohandanud,» märkis Evestus.

Eesti Raudtee esindaja Taavi Saat leidis, et iga ettevõtte omanik peaks eelkõige endalt küsima, kas tema juhitud ettevõttes esineb korruptsioonirisk. «Kui me selliseid küsimusi ei küsi, siis on korruptsioon võimalik,» ütles tal.

Rahvusvahelisest korruptsiooniuuringust nähtub, et Eestis peab sotsiaalselt vastuvõetavaks korruptsioonijuhtimist teavitamist 33 protsenti inimestest, Rootsis küündib see protsent üle 70. Ombleri sõnul peitub probleem harjumustes. «Mõned tahavad ise ära lahendada näiteks ja püütakse saada lahti kahjutekitajast. Probleem on aga selles, et see inimene liigub edasi, teeb seda sama ja ahel ei katke. See ei ole edasiviiv ega arengut kaasatoov käitumine,» rääkis Ombler.

Ka on jäänud inimestele teatud tõrge sisse õiguskaitseasutuste suhtes. «Vahepeal suurtes altkäemaksu skandaalides, osaliselt, et natuke halba maiku õiguskaitseasutustele heita, räägiti, et mingi asi on poliitiline tellimus. Eraettevõtte ei tea, kas on või ei, aga talle jääb kõrva ja usalduseküsimus on tekkinud,» nentis Ombler.

Raudsepp lisas, et kuigi tavakodanik mõistab suure korruptsioonijuhtumi hukka, siis ise midagi korruptiivset nähes ei tee ta midagi.

Evestus nentis, et prokuratuuri poole pöörduvad samuti tihti inimesed, kes on juhtumiga seotud ja räägivad, et teadsid korruptsioonist juba ammu.

«Neile jääb siis arusaamatuks, miks me siis tagantjärgi nendega ei suhtle. Nali naljaks – õigel ajal teavitamine on tähtis,» ütles ta.