Savisaare kriminaalasja hakkab arutama kohtunik Anne Rebane (1)

Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots selgitas, et kõik kohtusse saabuvad kuriteo- ja väärteoasjad, taotlused, jagab kohtu elektroonilise infosüsteemi programm, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest ja arvestades kohtunike spetsialiseerumisest tulenevaid erisusi. Eelistungi toimumise aega veel paigas pole, eraldi tähtaega selleks ette ei ole nähtud.

1961. aastal sündinud Anne Rebane on kohtunikuna ametis olnud 23 aastat – ta asus teenistusse Tallinna linnakohtu kohtunikuna 1993. aastal ning alates 2006. aasta algusest on töötanud Harju maakohtu kohtunikuna. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Eesti üht kõmulisemat kohtuprotsessi juhtima hakkav Rebane kohtuniku ameti taotlejana Tallinna linnakohtus, juristina Tallinna Haabersti halduskeskuses, samuti juristina Eesti Leiutajate ja Ratsionaliseerijate Keskliidus.

Anne Rebase kohtuasjade seas on olnud mitu laiemat avalikkuse tähelepanu pälvinud lähisuhtevägivalla kaasust, samuti muid vägivallakuritegusid.

Triin Tulev, väike Emily, lapsevägistaja ja terviseraja ründaja

Rebane oli kohtunik Rasmus Vesiloo ja Triin Tulevi kohtuasjas. Tunamullu 15. detsembril mõistis Harju maakohus Rasmus Vesiloo süüdi oma elukaaslase Triin Tulevi peksmises.

Postimees kirjutas toona: «Kõigepealt saabub kohtumajja Tulev koos advokaadi Maria Mägiga. Mõlemad on riietatud musta ja surmtõsised. Siis tuleb Vesiloo. Kohtunik Anne Rebane ütleb enne istungi algust, et ruum tuleb kohe pärast otsust tühjaks teha. Tundub, et neil on meediatähelepanust kõrini.

Rebane loeb otsuse ette. Vesiloo on süüdi, saab tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Tulevile peab ta maksma 3500 eurot. Kuigi naine küsis algselt 20 000 eurot. Rebase sõnul ei ole Tulevi väited tõendatud. Näiteks see, et tal tekkisid vägivalla tõttu kuulmiskahjustused, mistõttu ta töö kaotas. Ja see, et tema rasedus peksmise tõttu katkes.

«Tõendatud pole kohtu hinnangul ka see, et Triin Tulev tundis suurt hirmu vägivalla kordumise eest,» ütles Rebane. «Vastupidi, veel mõni päev pärast kuritegu soovis ta jätkata kooselu Rasmus Vesilooga.»

Riigikohus otsustas jätta varasemad kohtulahendid, sealhulgas esimese Harju maakohtu lahendi, kus kohtunik oli Anne Rebane, muutmata kujul jõusse.

Harju maakohtu kohtunikuna arutas Anne Rebane möödunud aastal väikese Emily sandistamise kohtuasja. Rebane ei nõustunud toona Emily ema Keiti Voogre prokuratuuriga sõlmitud karistuskokkulepet kinnitama, sest pidas seda liiga leebeks. Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kohtule seega uue karistusleppe.

Oma väikest last väärkohelnud emale mõistis Rebane kohtunikuna kolmeaastase vanglakaristuse, sellest reaalset vangistust kuus kuud. Kuna naine oli selleks ajaks juba kuus kuud vahi all olnud, pääses ta kohtusaalist siiski vabadusse.

Voogre toodi kohtuistungile käed raudus. Olnud kohtusaalis kaameratest selgelt häiritud, küsis Voogre: «Miks need kaamerad siin on?» Kohtuistungi kuulutas Rebane lapse õiguste kaitseks kinniseks.

Rebane oli kohtunik ka Rahumäe terviserajal noore naise ründamises süüdi mõistetud Lauri Õuna kohtuasjas. Õun kandideeris viimastel riigikogu valimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades.

Kohtunik Anne Rebane küsis toona süüdistatavalt, miks ta siis sellise kuriteo toime pani. Õuna vastuse peale, et ta tahtis luua linnalegendi, palus Rebane tal seda põhjendust veelkord korrata.

Õun mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi kehalises väärkohtlemises ja kohus mõistis talle kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse.

Mullu mais saatis Anne Rebane 15 aastaks trellide taha lapse vägistanud 30-aastase tallinlase Pavel Ridnõi. Kokku rohkem kui kümnes kuriteoepisoodis olid kannatanuteks kaks alla 14-aastast last ja üks täisealine inimene. Ridnõi kohtus mingisugust kahetsust lapse vägistamise suhtes üles ei näidanud.

Eesti Ekspress kirjutas tänavu jaanuaris, kuidas prokuratuur püüdis ühe lihtmenetlusega kohut ninapidi vedada, Anne Rebane lükkas aga lihtmenetluse taotluse tagasi, muu hulgas töötab ta Merle Partsi kõrvalkabinetis.