/nginx/o/2016/03/23/5184911t1he175.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher näeb mitmeid võimalusi politsei ressursi ja raha kokkuhoiuks, näiteks võiks kasutada lihtsamate liiklusrikkumise puhul lihtmenetlust, dokumendi taotlemisel võiks inimesed käia kohal vaid üks kord ning plekimõlkimisi võiks menetleda kindlustusfirmad.
Vaheri sõnul saab õigusloome muutmisega vähendada bürokraatiat, säästa inimeste aega ja kasutada politsei töötunde rohkem nendeks töödeks, mis inimeste jaoks vahetult turvalisust loovad.
Vaher tõi näiteks, et praegu peab inimene liiklusrikkumise vormistamisel paberite täitmise tõttu istuma politseiautos keskmiselt 20 minutit, seda ka siis, kui ta oma rikkumist igati tunnistab.
«Kõik andmed inimese kohta on riigil reeglina infosüsteemides juba olemas, aga ikkagi kulutame mitukümmend minutit paberite täitmiseks. PPA ettepanek on muuta väärteomenetluse seadustikku, et kergemate rikkumiste puhul saaks rakendada lihtsustatud menetlust, mis võtaks 20 minuti asemel kordades vähem. See säästaks inimeste aega ja annaks patrullile võimaluse ülejäävat aega kasutada töödeks, mis on seotud vahetult inimeste aitamise ja turvalisuse tagamisega,» rääkis Vaher.
Politsei- ja piirivalveameti hinnangul oleks praegu võimalik viia kõigest paari minutiga läbi kümneid tuhandeid väärteomenetlusi.
«Kiiruskaamerate ja hoiatustrahvide näol on selline lihtsustatud menetluse vorm tegelikult täna juba olemas, aga miskipärast on siiani väga suur erinevus, kas kiirust mõõdab automaatne kiiruskaamera või politseinik. Kiiruskaamera puhul toimub kõik kiiresti ja lihtsalt, aga kui rikkumise tuvastab masina asemel inimene, muutub menetlus bürokraatlikuks ja aeglaseks,» nentis Vaher.
Teine lihtne näideressursi kokkuhoidmiseks on politseijuhi sõnul isikut tõendavate dokumentide väljastamine.
PPA annab aastas inimestele ligi 400 000 ID-kaarti, passi ja muud dokumenti. Dokumendi saamiseks peab inimene minema PPA teenindussaali, et seda taotleda ja nädal hiljem uuesti, et dokument kätte saada.
«Riik justkui ütleks inimesele, et ei usalda teda - oled küll sünnist saati Eesti kodanik, aga iga viie aasta tagant pead miskipärast käima kaks korda politseis, et tõestada, et oled ikka see, kes oled. Loomulikult inimesed käivad, sest isikut tõendava dokumendita ei saa, aga kindlasti oleks inimestel selle ajaga midagi palju paremat peale hakata - näiteks olla oma perega,» lausus Vaher.
Tema sõnul on võimalik kasvõi osade dokumentide väljastamise korraldada nii, et inimene peab füüsiliselt teenindusse kohale tulema ainult ühel korral. Sellega võidaks PPA väga palju töötunde ning dokumenditaotlemine oleks inimese jaoks tunduvalt mõistlikum.
Vaher meenutas, et PPA tõstatas juba mitu aastat tagasi küsimuse, kas politsei peaks tegelema liiklusõnnetustega, milles inimesed vigastada ei saa ning tegemist on kindlustusjuhtumiga.
«Olukorras, kus liiklejad ei jõua omavahel kokkuleppele, kes liiklusõnnetuse põhjustas, läheb täna seda esmalt lahendama politsei ning hiljem tegeleb edasi kindlustus. Põhimõtteliselt tähendab see õnnetuse põhjustaja osas eksperthinnangu andmist ning küsimus on, kas kõige mõistlikum on kasutada selleks politseipatrulle või on teisi ja paremaid lahendusi,» ütles PPA peadirektor.
Tema sõnul maksavad inimesed praeguses olukorras selle teenuse kinni justkui kahekordselt – ühelt poolt läbi kohustusliku liikluskindlustusmakse ja teisalt läbi riigile makstavate maksude politsei töötundidesse.
«Seda teist kulu inimesed täna vahetult ei näe ega tunneta, aga arvutuslikult kulub politsei aastasest eelarvest plekimõlkimiste lahendamiseks ligi neli miljonit eurot. On otsustamise koht, kas seda ressurssi võiks kasutada selleks, et patrullid jõuaksid kiiremini kohale väljakutsetele, kus inimene tervis või vara on vahetus ohus,» lausus Vaher.
Ka uue valitsuse siseminister, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt näeb võimalusi politsei ressursi kokkuhoidmiseks.
Anvelt ütles eelmisel nädalal intervjuus Postimehele, et tuleb julgemalt vaadata ringi teemades, kas politsei peab ikka tegema kõiki asju, mida praegu teeb.
«On palju pisiasju. Inimestele hästi arusaadav näide: inimkahjudeta liiklusõnnetused ehk rahvakeeli plekimõlkimine. Juba praegu on kindlustusettevõtteid, kes pakuvad teenust, et tulevad sündmuskohale ja aitavad liiklusõnnetuse teate vormistada. Näiteks Roheline Laine,» rääkis Anvelt.
Samuti näeb Anvelt võimalust anda turvalisuse tagamisel rohkem volitusi munitsipaalpolitseile
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)