Hiljuti meenus kuulsa koomiku Louis CK terane tähelepanek, mida võiks vaba käega tõlkida ehk nii: kõik on vaimustav, aga keegi pole rahul. Louis CK toob näiteks, kuidas inimesed lennureiside üle torisevad. Miski ei sobi neile. «Aga pärast, mis siis sai, kui te olite lennurajal viisteist minutit oodanud?» küsib Louis CK. «Kas te istusite tugitoolis kümne kilomeetri kõrgusel õhus? Kas te lendasite uskumatu kiirusega ühest kohast teise? Selliste vahemaade läbimiseks kulus vanasti mitu põlvkonda. Selle mehe asemel, kes oma naisega teele asus, jõudsid kohale tema lapselapsed. Kas me ei peaks selle ime eest tänulikud olema, kas me ei peaks kogu reisi vältel vaimustunult kiljuma?»
Tellijale
Positsioneerimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mina arvan, et ei peaks. On täiesti normaalne võtta uuendused omaks, harjuda nendega ja hakata ootama (ja leiutama!) enamat. Vastasel korral vaimustuks me seni esimesest kivikirvest ega oleks kaugemale jõudnudki. Muide, kõik teavad, et kõik uus ei aita paremuse poole.