/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/05/24/1778720t1h59ed.jpg)
Tartu ringkonnakohus ei vabastanud vanglast kahe mõrva ning muude raskete kuritegude eest eluaegse vangistuse saanud Oleg Pjatnitskit (57).
Ka ringkonnakohus otsustas eluaegset vangi ennetähtaegselt mitte vabastada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohtu hinnangul ei esine Pjatnitski puhul asjaolusid, mis võimaldaksid praegu tema ennetähtaegset vabastamist, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERRi uudisteportaalile.
«Lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub riigi vastutusest rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest ning antud juhul riivaks Pjatnitski ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet,» tõdes kohus.
Ringkonnakohtu määrus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.
Oktoobri lõpus märkis Tartu maakohus, et kuigi seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, siis praeguseks üle 33 aasta vangis olnud Pjatnitski puhul oleks see ennatlik.
Maakohus tõi välja, et kui mees kandis 15-aastast karistust isikuvastaste kuritegude eest, jätkas ta vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist, mille eest karistas kohus teda surmanuhtlusega.
Vaatamata sellele, et süüdimõistetule anti uus võimalus sellega, et surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega, ei teinud Pjatnitski sellest mingeid järeldusi, vaid pani ka pärast seda toime uue raske isikuvastase kuriteo.
Viimati karistati teda 2002. aasta sügisel, kui ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat. Tänaseks on sellest möödunud 14 aastat.
Kohus leidis, et eluaegset vangistust kandva isiku vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka karistusseadustiku mõttele.
Loe lisaks: