/nginx/o/2008/10/08/81270t1h1713.jpg)
Nõuded harrastuskalastajate väikelaevade varustusele jätavad kalameestele kaks võimalust - kas järvele jõudes kohe põhja vajuda, kuna väike paat ei suuda korraga nii palju varustust kanda, või siis paadiga garaažist kaugemale mitte minna.
Nõutav päästevarustus viib väikepaadid põhja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Staažikad harrastuskalastajad on sügavas hämmingus: paadiga Peipsi järvele kalastama minna nad nüüd ei saa, varustuse puuduliku komplekteerituse tõttu on mõned neist juba saanud piirivalvuritelt 600 krooni trahvi, korduv rikkumine ähvardab aga 3000 krooni suuruse trahviga, kirjutab Põhjarannik.
«Meil on uued paadid, mis on nagu kord ja kohus registreeritud ning vastavad nõutavale C-kategooriale sõiduks mitte ainult siseveekogudel, vaid ka avamerel. Kuid tegu on väikeste paatidega, millel pikkust 2,8-3 meetrit. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas on üldse võimalik mahutada sellisesse paati kogu see varustus, mida seadus meilt praegu nõuab?» ütles nõutu Jevgeni Saratov ja lisas, et nõuetekohaselt varustatud paat vajub kohe põhja.
Puuduva päästerõnga eest trahvi saanud Viktor Kaursonil tekkis aga küsimus, miks ta peab endaga paadis kaasa vedama päästerõngast, mida ka valmistajatehas pole ette näinud, kui tal on nagunii seljas päästevest.
«Ja andke andeks, misjaoks on mul aerupaadis vaja tulekustutit ning lisaks sellele veel tulekustutustekki? Või kajaloodi...,» tõi ta veel näiteid kummalistest nõuetest.
Mehe sõnul küsis ta piirivalvelt, milleks navigeerimisseade, kui on olemas kompass, ning talle vastati, et selleks puhuks, kui kompass katki läheb.
Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd märkis, viidates seadusetähele, et kõiki seaduses olevaid punkte ei maksa võtta nii sõna-sõnalt, nagu kalamehed seda tegid.
«Kui tegu on aerupaadiga, siis pole tulekustutit loomulikult vaja. Mis aga puudutab kohustust omada ühel ajal nii kompassi kui navigeerimisseadet - milleks kohustab seadus, siis minu isiklik arvamus on, et see (nii ühe kui teise olemasolu) peaks olema vabatahtlik. Tunnistan, et selles seaduses on puudujääke ja see vajab muutmist, et inimesi kaitsta, mitte aga karistada,» märkis Kõnd.