Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Õiguskantsler: eksamitulemuste esitamine koolide kaupa on vajalik (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Jaanus Lensment

Õpilaste keskmiste eksamitulemuste esitamine koolide kaupa on vajalik selleks, et riik saaks jälgida hariduse kvaliteeti, selgitas õiguskantsler Ülle Madise oma vastuses sellekohase pöördumise teinud inimesele.

«Põhiseaduse järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all. See tähendab riigi kohustust pidevalt jälgida hariduse andmise kvaliteeti koolides ja puuduste ilmnemisel tegutseda. Seega peab riik koolide kohta andmeid koguma, et oleks, mille alusel järeldusi teha,» kirjutas Madise.

Õiguskantsleri sõnul peab riik välja töötama tõhusa ja võimalikult objektiivse järelevalvesüsteemi ning riigieksamite tulemused on üks osa sellest süsteemist. «Järelevalve tulemused peavad olema ka avalikud, kuna lapsevanematel on õigustatud huvi teada, kas ja milliseid probleeme tema lapse koolis riigi hinnangul on. Objektiivset vastust sellele küsimusele üksnes riigieksami tulemuste põhjal ei saa,» märkis Madise.

Samas rõhutab õiguskantsler, et koole hindav hariduse sihtasutus Innove esitab oma kodulehel riigieksami tulemused koolide tähestikulises järjekorras. «Riigieksamite tulemuste alusel koolide pingeritta panemist ei saa seetõttu ette heita SA-le Innove või haridus- ja teadusministeeriumile. Pingeread koostab riigieksami tulemuste alusel meedia,» lisab Madise.

«Miks riigieksamite tulemusi aasta aasta järel sel viisil eksponeeritakse ja avalikkuses esile tõstetakse, on suure tõenäosusega seotud Eesti ühiskonna - vähemalt teatud osa sellest - ootusega sellist tabelit ikka ja jälle näha. On siiski positiivne, et meedias pingerea avaldamise järel ilmub üha enam ka selgitavaid seisukohti, miks ei anna üksnes eksamite keskmise tulemuse alusel koolide reastamine ammendavat pilti kooli heast või halvast seisust,» arvas Madise.

«Lisaks eksamitulemustele tuleb koolist tervikpildi saamiseks arvestada ka muid tegureid nagu näiteks laste ja vanemate rahulolu kooliga, õpetajate kvalifikatsiooni, tugisüsteemide toimimist, huvitegevust koolis. Riik ongi liikumas selles suunas, et koguda ja teha avalikuks ka teisi koole iseloomustavaid näitajaid peale riigieksamite tulemuste,» lisab õiguskantsler.

Madise tunnistab siiski oma vastuses, et eksamitulemuste järgi koolide reastamine võib põhjustada nii õpilastele, nende vanematele kui ka õpetajatele ebameeldivaid tundeid.

Tagasi üles