Galerii ja video: kui raske on eksperdil võltsitud dokumenti ära tunda?

Möödunud nädala algul tabasid Tallinna kordoni ametnikud autoroolist Kameruni kodaniku, kelle juhiluba oli võltsitud. Mõni päev hiljem tabati Lexuse roolist Nigeeria kodanik, kellel oli samuti ette näidata võltsitud juhiluba. Teisel juhul oli tegemist lausa olematu riigi, organisatsiooni või tunnustamata organisatsiooni dokumendiga.

Kui korrakaitsja võib esmapilgul vaid aimata, et dokument ei ole päris nii ehtne, nagu ta olema peaks, siis täieliku tõe selgitavad välja selleks treenitud eksperdid. Eelnimetatud juhtudel kutsutaksegi kohale dokumendieksperdid, kelle tööks ongi kõikvõimalikke dokumente uurida ja nende seast võltsingud välja peilida. Nädalas on Põhja prefektuuri dokumendiekspertidel selliseid väljakutseid 3-4.

Kui tavaliselt leitakse võltsitud dokumente ühekaupa, on ka olnud juhtumeid, kus korraga leitakse hunnik valedokumente. Nii saabus mullu 1. oktoobril lennureisiga Moskvast Eestisse 1988. aastal sündinud Nigeeria Liitvabariigi kodanik, kes omas Eesti mitmekordset pikaajalist Schengeni viisat.

Mees soovis Eestisse õppima tulla, ent tollikontrolli käigus ilmnesid dokumendid – üliõpilaspiletid ja autojuhiload – mis ei kuulunud talle. Maksu- ja tolliameti poolt teostatud pistelise kontrolli käigus avastati pagasist mehe asjade hulgast koolilõputunnistusi ja muud sellist.

Lisaks avastati peidetult mehele endale ja kahele teisele isikule kuuluvad võltsitud Nigeeria juhiload. Dokumendid võeti hoiule ning talle koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja ka mehe viisa tunnistati kehtetuks.

Piisab luubist ja sülearvutist

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juhtivdokumendieksperdi Meelis Kaadu sõnul ei ole tal oma töö tegemiseks vaja ilmatuma kallist tipptehnikat. Enamikel juhtudel piisab ka uv-valgusega luubist ja sülearvutist, kus on hunnikute viisi dokumentide võrdlusmaterjali.

Vahel võib võltsdokumendi ära tunda lihtsalt peale vaadates. Kaadu meenutas, kuidas ta sai üks kord paari meetri kauguselt aru, et kolleegi käes olev dokument on võltsing. Seda reetis dokumendi turvaelement, mis ei helkinud valguse käes tavapäraselt.

Miks inimesed endale valedokumente üldse tellivad? Kaadu sõnul tehakse seda ennekõike seetõttu, et endale mingisuguseid õigusi juurde saada - kas siis on juhiluba enne käest võetud või on vaja Schengeni alasse sissepääsemiseks teist identiteeti. Kohti, kust endale paarikümne euroga valedokumenti tellida, leiab kasvõi guugeldades mitu tükki.

Dokumendiekspert näitab meile oma Tallinna lennujaama tööruumis erinevaid võltsinguid. Kui mõnda võltsingut on keerulisem ära tunda, siis mõni võltsija on jällegi täiesti puusse pannud ja dokumendi näiteks kaks korda suurema teinud, kui ta tegelikult olema peaks. 

Kriminaalmenetlust tihti ei alustata

Või kuidas tunda ära võltsitud juhiluba? Kui n-ö pärisluba teeb lauale kukkudes klõbisevat heli, siis odav valest materjalist võltsing mitte. Kaadu sõnul satubki tema kätte valedokumentidest kõige enam just juhilube. Sadamas ja lennujaamas võetakse arusaadavatel põhjustel ära pigem passe ja muid reisidokumente.

Mis saab valedokumentide omanikest edasi? See, kas alustatakse kriminaalmenetlust või mitte, on paljuski kinni konkreetse juhtumi asjaoludes. Tihtipeale ei alustata kriminaalmenetlust, kuna see pole lihtsalt otstarbekas.

Nii saadeti Tallinnas tabatud Kameruni mees riigist välja, nigeerlane maksis trahvi riigituludesse ja sai asendusjuhiga teed jätkata. Kuid alljärgnevalt ka andmeid alustatud kriminaalmenetluste kohta: