Liiklussagedus riigimaanteedel vähenes

Suurim liiklussageduse langus põhimaanteedel mõõdeti Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel Risti-Virtsu teelõigul, kus aasta keskmine liiklussagedus vähenes 25 protsenti, ning tugimaanteedest Jõhvi-Vasknarva maanteel Kuremäe-Vasknarva teelõigul vähenes liiklussagedus 43 protsenti.

Suurima liiklusega teelõik asub Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,7 kilomeetrit mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 30 317 autot ööpäevas.

Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt ka liiklusloendustulemustes.

Kui aastatel 1998-2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskeltläbi 6–10 protsendini aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes.

2010. aastal võrreldes 2009. aastaga vähenes liiklus põhimaanteedel 4,0, tugimaanteedel 3,7 ja kõrvalmaanteedel 6,3 protsenti.

Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised põhjused.

Liiklusloendust on tehtud aastakümneid, loendusest nüüdisaja mõistes saab rääkida alates eelmise sajandi üheksakümnendatest aastatest, mil maanteedele paigaldati esimesed automaatsed loendusseadmed.

Liiklusloenduse tulemusi kasutatakse maanteede hooldustasemete määramisel, perspektiivsete trasside kavandamisel ja mitmete liiklusohutusmeetmete rakendamisel.

Möödunud aastal jätkus püsiloenduspunktide võrgu arendamine, ehitati üheksa uut loenduspunkti.

Aasta lõpuks oli Eestis kokku 111 püsiloenduspunkti, mis mõõdavad sõidukite arvu, klasse ja kiirusi.

Püsiloenduspunktide hulgas on 23 perioodilist loenduspunkti, kus puudub pidev elektritoide ja loendusseade ning loendust tehakse tavaliselt kestvusega üks kuu ja nii kaks korda aastas.

2011. aastal on kavas uuendada püsiloenduspunktide sideseadmed, mis võimaldab tulevikus liiklusloendusandmeid ning infot ummikute kohta hakata koguma iga 15 minuti tagant.

Liiklusloenduse kokkuvõtet täies mahus saab lugeda siin.