Ärge häbenege, kui teile tundub, et olete kohanud vaevu tajutavaid, seletamatuid olevusi. Kahele noorele naisele pakub teie kogemus ääretut huvi. Neil on selleks oma põhjus.
Appi, kummitab! Oh, ärge kartke
Polnud loogiline, et nii varakult, hommikul kell üheksa, keegi Kolga mõisa vanast tallihoonest kohandatud ööbimiskohas ringi liiguks. Esiteks olid Liis Reha ja tema elukaaslane seal ainsad kostilised. Teiseks, kuigi Kolga mõis Harjumaal on tuntud kummituste poolest, ei anna nood endast märku koidikul, vaid pigem öösel. Aga polnud kahtlust, et keegi, kellel tundusid olevat kummisaapad jalas, astus piki koridori. Ja väga kummaliselt astus.
Kriuks, kriuks, kriuks viisid sammud koridori lõppu duširuumi. Paar sekundit vaikust. Siis tulid sammud uuesti koridori algusest: kriuks, kriuks, kriuks. Taas veidi vaikust. Kui nüüd kolmandat korda ka sammud tulevad, jõudis Liis Reha mõelda... ja tulidki: kriuks, kriuks, kriuks. «Mis asja, kas ta lendas koridori algusse tagasi?» küsis Liis Reha endamisi.