/nginx/o/2016/11/23/6101905t1ha92a.jpg)
Eile pärastlõunal Narvas läbi tiigijää kukkunud 11-aastase poisile appi tõtanud Kirill Ivanovil läks napilt õnneks, et ta ise uppujat päästes põhja ei vajunud.
Võitlus elu ja surma piiril ehk kuidas narvalane tiiki kukkunud poissi päästis (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portaalile Rus.postimees.ee eilseid sündmusi kirjeldanud Ivanov rääkis, et sai alles haiglas teada, et päästetud lapse nimi on Miša. Poisi ema jõudis teda kiiresti tänada ning pidi samas tormama koju soojade riiete järele.
«See on muidugi imelik, et sellises vanuses poiss ei tea, et ei tohi sellise ilmaga jääle minna,» arvas Ivanov. Tal endal on kaks last, noorem on aastane, vanem kolmene.
Eile päeval läks Kirilli naise auto katki ning seetõttu sõitis ta koos automehaanikuga kõnealusest tiigist mööda. «Me sõitsime sealt mööda ja nägime, et poiss rabeleb vees. Ilmselt oli ta just äsja läbi jää vajunud, sest läheduses polnud veel kedagi,» meenutas Kirill.
Mehed peatasid auto ja sellal, kui kaaslane helistas hädaabinumbril, hakkas Kirill tegutsema. «Polnud aega mõelda. Hüppasin kohe vette ja hakkasin samas kahetsema, sest üleriided ja saapad läksid kohe vett täis, muutusid raskeks ja hakkasid mind põhja vedama,» rääkis Kirill.
«Jää murdus minu raskuse all. Ronisin uuesti jääle, see murdus jälle ja niimoodi jõudsin lõpuks poisini. Kui vahemaa temaga oli umbes meeter, ütlesin talle, et kui ta nüüd minu külge rippuma jääb, siis upume mõlemad. Ja ainult tänu sellele, et poiss suutis ennast kokku võtta, liikusime me koos edasi, hoides murdunud jää servast kinni,» jutustas päästja.
Asi läks raskemaks kalda lähedal, kus jää oli paksem ning ei murdunud, sellele ronida nad aga ei suutnud. «Oleks pidanud selle jää kohe alguses ära lõhkuma. Selle tõttu olime vees viis minutit kauem,» lisas Kirill.
Päästjatele helistanud kaaslane oli vahepeal lahti kerinud autoaku laadimise juhtmed, kuid nende pikkusest jäi väheks. Kaldale pääsesid nad alles kohale kihutanud päästetöötajate abiga. «Nad tegid kõike väga kiiresti, kuid meile tundus see igavikuna,» meenutas Kirill.
Mehe sõnul oli poiss vette kukkunud koos seljakoti ning isegi vahetusjalatsite kotiga, mida ta kuni viimase hetkeni kramplikult käes hoidis. Šokis poiss korrutas, et saab ema käest riielda, kui sussikoti ära kaotab.
Täna tunneb Kirill ennast juba hästi. Miša aga oli pärast päästmist alajahtumise tõttu sügavas šokis. Poiss lamas teki all ja lihtsalt põrnitses enda ette. «Aga vees oli ta tubli. Kui ta oleks rabelema hakanud ja minust kinni haaranud, siis oleksime mõlemad uppunud,» ütles Kirill.