Teele jooksnud metsloomad põhjustavad raskeid õnnetusi. Kuidas neid ära hoida? (3)

Politseile teatatakse metsloomaga kokkupõrgetest suhteliselt harva, ent õnnetusi siiski juhtub, ja nii mõnigi neist on traagiliste tagajärgedega. Viimase nelja aasta jooksul on metsloomadega juhtunud õnnetustes hukkunud kaks ja viga saanud 60 inimest. Käesoleval aastal on möödunud nädala seisuga selliste õnnetuste tagajärjel saanud viga 15 inimest.

Viimane tõsisem avarii juhtus eile varahommikul, kui Lääne-Virumaal Tallinna-Narva maanteel hüppas põder sõiduautole ette ja vigastada said kaks autos olnud inimest, kes viidi haiglasse. Möödunud teisipäeval jooksis põder sõiduautole ette Harjumaal Kiiu lähistel. Loom hukkus sündmuskohal, sõidukijuht sai vigastada ja ta toimetati haiglasse.

«Eesti teed ei ole suuremas osas taradega ääristatud ja seda enam peavad sõidukijuhid hoolsad ja ettevaatlikud olema,» ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak, kelle sõnul võib ootamatult sõiduki ette hüpanud uluk põhjustada tõsise õnnetuse. «Paremal juhul võib kokkupõrge põdra või kitsega lõppeda auto kahjustustega, halvemal juhul aga inimeste kehavigastuste või koguni surmaga,» lisas ta.

Maanteedel võib loomi kohata aastaringselt. Suurem tõenäosus selleks on aga kevadel ja sügisel. Rohkem metsloomi on liikvel õhtupoolikust südaööni ja päiksetõusust keskhommikuni. «Kõige ohtlikum on loomade ja autoliikluse seisukohast aga hämar aeg, kus silm enam teel toimuvat nii hästi ei seleta ja auto tuled teed veel piisavalt ei valgusta,» selgitas Tänak. «Seetõttu tuleks kehva nähtavusega teel sõites kindlasti kiirust vähendada, sest see jätab rohkem aega ootamatustele reageerimiseks.»

Sõidu ajal märgates looma tee ääres või teed ületades, tuleks Tänaku sõnul arvestada, et signaali andmine võib hoopiski olukorda keerulisemaks muuta, sest valju heli peale võib loom ehmatada ja hakata ettearvamatus suunas jooksma, või vastupidi, jääda keset teed seisma.

Looma märgates on juhtivkorrakaitseametniku sõnul kõige mõistlikum sõidukiirust vähendada ja vajadusel peatuda, lülitada sisse ohutuled ning oodata, kuni oht möödub. Meeles tuleb pidada, et loomad võivad liikuda väiksemate gruppidena või koguni karjana.

Teelõikudele, kus liigub rohkem metsloomi, on paigaldatud ka metsloomade eest hoiatavad liiklusmärgid. «Hoiatusmärkidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest sõidukijuht on see, kes vastutab reisijate ja kaasliiklejate turvalisuse eest ning peab valima sobiva sõidukiiruse ja tegema kõik endast oleneva ohutuse tagamiseks,» toonitas Tänak.

Meeles tuleb tema sõnul pidada sedagi, et loomad käituvad ettearvamatult ning ootamatuid kohtumisi võib toimuda kõikjal.

Mida õnnetuse korral teha?

Tänak rõhutas, et kokkupõrkel metsloomaga tuleb esmalt teha kõik selleks, et edasine kahju oleks võimalikult väike, ja kui ükskõik millise liiklusõnnetuse tagajärjel saab inimene viga, siis on kohustuslik sellest politseid teavitada.

Ainult varalise kahjuga lõppenud õnnetustest ning kui toimunu tagajärjed teisi liiklejaid ei ohusta, tuleb teavitada keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313 või kohalikku omavalitsust. Igaks juhuks peaks aga kontrollima ka oma sõiduki kindlustuse nõudeid – lepingus võib olla kohustus loomaga juhtunud õnnetusest politseile teada anda.

Samuti tuleks tagada ohutus sündmuskohal ja asetada umbes 250 meetri kaugusele sõiduki taha ohukolmnurk. Tänak tuletas ka meelde, et tööle tuleb panna sõiduki ohutuled, et teised liiklejad ohtu märkaks ja reageerida jõuaks.

Kui juht on täielikult veendunud, et sõidukiga liiklemine ei põhjusta sellele täiendavaid vigastusi ega sea ohtu teisi liiklejaid, võib ta pärast juhtumi asjaolude fikseerimist lahkuda. Muul juhul tuleb sõiduki transportimiseks kasutada puksiirteenuse abi.

• Kui õnnetuses on vigastada saanud inimesed, tuleb sellest viivitamatult teavitada häirekeskust helistades telefonil 112.
• Vigastatud või hukkunud loomast on kõige õigem informeerida keskkonnainspektsiooni, helistades valvetelefonil 1313.
• Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleb informeerida kohalikku omavalitsust.

Nelja aasta jooksul on politseis registreeritud ligi sada metsloomaga kokkupõrget, kuid õnnetusi juhtub muidugi rohkem. Paljude juhtumitega tegeleb edasi kindlustus, mitte politsei.

Politseis registreeritud metsloomaga liiklusõnnetused (PPA andmetel seisuga 14.11.2016):

Aastas hukkub tuhandeid metsloomi

Eestis hukkub igal aastal liiklusõnnetustes tuhandeid suuri metsloomi – metssigu, põtru, metskitsi ja hirvi.

Sõralistest hukkub kokkupõrgetes sõidukitega kõige rohkem metskitsi, selgub keskkonnaagentuuri seirearuandest, mis kajastab vaid liikluses hukkunud sõralisi. Andmed on pärit jahipiirkonna kasutajate esitatud jahindusstatistikast. 

Kui 2014. aastal kaotas Eesti teedel elu 1412 metskitse ehk keskmiselt neli-viis looma päevas, siis mullu kasvas see arv veelgi - sõidukitega kokkupõrkes hukkus 1587 metskitse. Seega võib hinnata, et nende arvukus on viimastel aastatel vähenenud, sest näiteks 2009. aastal hukkus metskitsi autorataste all oluliselt rohkem – 2457. 

Metssigu hukkub liikluses pea kolm korda vähem kui metskitsi. Kui 2014. aastal hukkus 570 metssiga, siis mullu oli see arv pisut väiksem - 507.

Kaks aastat tagasi kasvas hukkumiste arv hüppeliselt enamikes maakondades, mullu kokkuvõttes veidi vähenes, kuid seda paljuski katkust mõjutatud maakondade arvelt. Harju-, Saare-, Hiiu- ja Ida-Virumaal liiklusõnnetustes hukkunud metssigade arv hoopis suurenes. 

Liiklusõnnetuste tagajärjel kaotab Eestis igal aastal elu ka märkimisväärne arv põtru, eelmisel aastal jättis elu 161 autoga kokku põrganud põtra. Aasta varem hukkus neid Eesti teedel 195.

Punahirvi on Eestis võrreldes teiste sõralistega oluliselt vähem ja seetõttu ka hukkub neid vähem. Mullu jättis liikluses oma elu kümme punahirve, neist üheksa Saaremaal ja üks Jõgevamaal. Aasta varem hukkus neli punahirve rohkem.

Metsloomadega juhtub liiklusõnnetusi kõikjal Eestis ning maanteeameti andmetest ei joonistu välja konkreetseid piirkondi, kus loomadega õnnetusi sagedamini juhtub.

2013. aasta sügisel avati Tallinna-Tartu maanteel Aruvalla-Kose lõigul Eesti esimene ökodukt ehk roheline metsakeskkonda meenutav sild, mis võimaldab metsloomadel ohutult üle maantee liikuda.