Pevkur: töökorralduse vaatame üle pärast uurimise lõppu

Käisite eile põlenud Haapsalu väikelastekodu juures. Palun kirjeldage, mida kohapeal nägite?
Olukord oli väga karm. Heameel oli selle üle, et lapsed said kohe sooja ruumi ja me suutsime kõrvalasuva maja ja Haapsalu sotsiaalmaja baasilt võimalikult vara päästa. Algselt oli see probleem, kuna päästeamet võttis majalt kohe elektri ära, siis oli see ära ka kõrvalmajal, aga kohe saadi see tagasi ning lapsed ei pidanud olema pimedas või külmas. Lapsed said sooja ja süüa.

Kogu olukorras oli niivõrd palju erinevaid tahkusid, aga et oldi kohe valmis tulema, nii linnakodanikud – tuhat tänu kõikidele – kui kaitseliit, eraturvafirmad. See oli väga positiivne. Aga kõik, mis õnnetusega kaasnes…

Kuidas meeleolud olid – oli pigem kiire töömeeleolu või ahastus?
Kõik olid konstruktiivsed. Loomulikult, eelkõike juhataja oli väga raskes psühholoogilises seisus. Samuti need kaks inimest, kes praegu veel haiglas on, nende psühholoogiline ja vaimne seisund on kindlasti veel raske. Aga päästeoperatsiooni käigus inimesed eelkõige mõtlesid laste peale ja vaatasid, kuidas nende tervis tagada.

On välja toodud, et tuleohutuse osas oli kõik korras. Aga et tegu oli lamavate haigetega, kelle evakueerimine ilmselt raskendatud, siis kas sellest tulenevalt peaks kaaluma selliste haigete järelevalve suurendamist?
Eks uurimine peab näitama, mis oli ikkagi põhjus, mis tulekahju tekitas. Kahtlemata tuleb üle vaadata ka see, kuidas on reguleeritud ja igapäevaselt toimub klientide hooldamine ka sel ajal, kui nad on näiteks unetunnil. Haapsalus on ju see maja olnud kümneid ja kümneid aastaid, ikkagi ühel hetkel me näeme, et õnnetus ei hüüdnud tulles. Need järeldused tulevad pärast seda, kui oleme päästeametilt, uurijatelt ja prokuratuurilt saanud mingisuguseid hinnanguid.

Kas majas oli õnnetuse hetkel ka kõrvalisi isikuid?
Minule teadaolevalt – nii palju, kui eile õhtul juhatajaga sain rääkida – oli personal ja lapsed. Ei tea, et kedagi kõrvalist oleks olnud.

Kas kõigil hukkunud lastel olid olemas vanemad?
Kõigil ei olnud. Hukkunute seas oli ka neid, kel on vanemad ja neid me püüame sel kurval hetkel toetada nii palju, kui võimalik. Matusekulud oleme valmis võtma enda [sotsiaalministeeriumi – toim.] kanda, loomulikult nii nende kulud, kel vanemaid polnud, kuid täna on olemas ka kokkulepe, et sotsiaalministeeriumi vahenditest kaetakse ka nende laste matusekulud, kel vanemad olid.