Haapsalu väikelastekodu valmis 14 aastat tagasi rootslaste annetuste toel

«Käisin maja juures, ja need lapsed, kes ise liiguvad, tulid mu juurde ning olid kohutavalt õnnetud,» ütles Ainjärv. «Lapsed, isegi sügava puudega lapsed saavad ju aru ja väljendavad kas või näoilmega oma emotsioone.»

«Enamik meie lapsi ei ole ilma peale, vanemate hooleta, jäetud, vaid elasid seepärast meie juures, et nad on nii sügava puudega,» ütles lastekodu praegune juhataja Eve Kabin eile hilisõhtul. Ta kiirustas tagasi lastekodu noortekodusse, kuhu viidi kõik pääsenud 27 last.

Põlengu puhkemise hetkel oli lastekodus lõunauinaku aeg ning majas oli peale 37 lapse üheksa täiskasvanut, kes äkitselt puhkenud tulest voodihaigeid lapsi välja kandma hakkasid.

«Õnneks sulgusid teiste majatiibade automaatuksed, kui alarm tööle hakkas, ja see kindlasti päästis seal olnud lapsed,» ütles Lääne maavanem Neeme Suur. Ka suurem osa majakraami suudeti suurest põlengust pääsenud majaosadest välja tuua.

Suure sõnul otsustatakse täna, kuhu koduta jäänud lapsed edaspidi paigutatakse. «Kümmekonnale noorele mõeldud noortekodus on neil kitsas, aga esialgu mahtusid kõik ära. Oleme juba ka sanatoorse internaatkooliga rääkinud, aga homme (täna – toim) hommikul saame kõigi sotsiaalasutustega kokku ja otsustame, mis lastest edasi saab,» ütles Suur.

1950. aastal rajatud Haapsalu väikelastekodu sai 1996. aastal Rootsi Älmhulti Lions klubi eestvõttel ja suurannetusega täiesti uue, Rootsis planeeritud ja sealt moodulitena Eestisse toodud maja. Hoone läks koos sisutusega maksma kümme miljonit krooni, millest Eesti riik kattis 2,3 miljonit krooni. Lisaks Rootsile tuli annetusi Soomest ja Ameerikast.

«Lars Nexe Rootsist käis mitmel pool Eestis ja soovis oma lõvide klubiga aidata Eestis midagi head teha ning nii sattus ta ka Haapsallu,» meenutas Jaanus Sahk, kes 15 aastat tagasi töötas Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajana ning sattus rootslastega asju ajama tänu oma rootsi keele oskusele. «Alguses nad polnud mõelnud, et nad nii suure summa kokku peaksid koguma, aga kui nad juba võtsid kohustuse lastekodu Haapsallu ehitada, siis täitsid selle ka kuhjaga. Nende side meie lastekoduga kestab siiani.»

Sahk helistas eile ka Lars Nexele, kes oli juba kuulnud Haapsalut tabanud tragöödiast. «Ta lubas oma klubi lähiajal kokku kutsuda,» ütles Sahk.

Kolmest tubadega tiivast ja suurest ühisruumist koosneval hoonel on veega põrandaküte. «Sellisest küttesüsteemist ei saa tuli kuidagi lahti minna,» oli Sahk kindel. «Seal on igati arvestatud, et tegu on lastele mõeldud majaga. Aga kahjuks on põlengud igal pool võimalikud,» ohkas ta.

Maavanema sõnul on Haapsalu lastekodus korduvalt korraldatud tuleohutus- ja evakuatsiooniõppusi. «Eestis võib olla lasteasutusi, mis pole kõige paremas korras, aga meie lastekodu on pigem väga heas korras. Maja on ka kindlustatud.»

Haapsalu väikelastekodu oli Eestis kolmas selline uusehitis – enne olid valminud moodsad lastekoduhooned Viljandis ja Keilas. 2007. aastal valmis Haapsalu lastekodu kõrvale noortekodu ning lähiajal plaaniti metsatukka ehitada veel viis peremaja, kuhu asuksid elama Palivere lastekodu lapsed.

Haapsalu lastekodu toetuseks avati eile pangaarve: rahandusministeeriumi arveldusarve on 10220028801019, viitenumber 2500021228.