Tallinnas peeti kinni Leedu kodanikud, keda kahtlustatakse tellimustööna autode multimeediaseadmete varastamises

Mehed tabati 3. novembril otse teolt. Sellele viitab asjaolu, et meeste kinnipidamisel vedelesid nende kasutuses olnud sõiduki tagaistmel ilmselt varastatud multimeediaseadmed.

Hetkel on meestele esitatud kahtlustus seitsmes kuriteoepisoodis, ent neid võib veelgi lisanduda. Ühe episoodi kahju võib jääda 1500 euro kanti, lõplik kogukahju selgub aga menetluse käigus.

Kahtlustatavad, keda on oma kodumaal ka varasemalt varguste eest kriminaalkorras karistatud, võeti prokuratuuri taotlusel vahi alla. Menetluse käigus on kriminaalbüroo uurijad teinud kindlaks Tallinnas meestele kuulunud peidiku, kust leiti sõidukitest varastatud ja sealt väljalõigatud multimeediakeskuseid.

«Multimeediakeskus oli vaja autost «välja monteerida» ilma seda lõhkumata. Ka kaubanduslik välimus pidi säilima, et seda hiljem hõlpsamini turustada.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanema Toomas Jervsoni sõnul toimus esimene vargustelaine oktoobri keskpaigas, kui ühe öö jooksul pandi Tallinna erinevates piirkondades toime seitse sarnase käekirjaga vargust sõidukitest. Mehed tegutsesid Laagris, Peetri külas ja Kakumäel ning ohvriks langesid peamiselt Volkswageni gruppi kuuluvad sõidukid.

Kasutati naaberriikide kolleegide abi

Teine vargustelaine leidis aset novembri alguses. Selleks hetkeks uurijad juba aimasid, et tegu võib olla piiriüleste kurjategijatega. Neile tundus, et tegu on tellimustööga, sest käekiri oli spetsiifiline ning selliste varastatud esemete realiseerimiseks jäänuks Eesti turg liialt väikeseks. Seetõttu olid uurijad naaberriikide kolleegide abiga kaardistanud võimalikud grupeeringud, kes võivad varguste taga olla. Nii peetigi mehed kinni otse järjekordselt röövretkelt.

Jervson selgitas, et mehed tegutsesid kiiruse peale ning tegu oli kogenud professionaalidega. «Multimeediakeskus oli vaja autost «välja monteerida» ilma seda lõhkumata. Ka kaubanduslik välimus pidi säilima, et seda hiljem hõlpsamini turustada,» selgitas politseimajor. «Ühtlasi pääsesid mehed autosse mitmel korral ilma esiakent lõhkumata ja suutsid selle n-ö eemaldada ilma seda purustamata,» lisas ta.

Paljudel juhtudel ei hakanud tööle ka sõiduki signalisatsioon, sest tüüpvarustusega autodel ei ole liikumisanduril põhinevat signalisatsiooni, ehk kui sõiduki ust ei avata, siis auto «karjuma» ei hakka.

«Seetõttu soovitan investeerida auto turvasüsteemidesse maksimaalsel viisil, olgu selleks näiteks siis liikumisanduril põhinev signalisatsioon. Garantiid ei ole, ent siiski võib see heidutada kurjategijaid või annab võimaluse kiiremini reageerida, kui autosse on sisse murtud,» soovitas Jervson.

Samuti soovitas ta kõikidel inimestel hoida silmad ja kõrvad lahti ning kahtlasest liikumisest või tegevusest sellest alati politseid teavitada.