Kaitsevägi hakkab korraldama äkkõppusi

Kui seni öeldi reservväelasele vähemalt 120 päeva ette, et näiteks Kevadtormi ajaks oleks mõistlik endale töökohast puhkus välja kaubelda, siis pärast riigikaitseseaduse muudatust võib kuni 60 päeva kestvaid õppusi korraldada ka ööpäevase etteteatamisajaga.

Muudatuse mõte on lihtne: iga aasta toimuvat ja osalistele vähemalt kolm kuud ette teada olevat õppust on isegi avalikus sektoris suhteliselt keeruline kasutada selleks, et testida, kui edukalt tullakse toime täiesti ootamatu olukorraga. Nii lisatigi seadusesse lisaõppekogunemised, mida saab lisaks kaitseväe masinavärgi testimisele kasutada reservväelaste täiendavaks väljaõppeks, sõjalise valmiduse tõstmiseks ja nende lahinguvalmiduse kontrollimiseks.

Põhjus, miks on riigil vaja õigust kutsuda oma paremaid tütreid ja poegi ülilühikese etteteatamisajaga lahinguvalmidust kontrollima, on seletatav rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisega. «Lisaõppekogunemised ei tulene konkreetsest sündmusest, küll aga on selge see, et Eesti riik ei eksisteeri eraldi rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast,» ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonnajuhataja asetäitja kolonelleitnant Kaido Sirman.

Kuna varem pole lisaõppekogunemisi korraldatud, keskendutakse kolonelleitnant Sirmani sõnul esialgu sellele, et kas pärast seda, kui vabariigi valitsus on õppuse välja kuulutanud, hakkavad ikka kõik hammasrattakesed õiges suunas ja vajaliku kiirusega pöörlema. Teisisõnu – lisaks mõnesaja naise ja mehe väljaõppe kontrollimisele vaadatakse üle ka see, kuidas läheb kaitseväe staapide aktiveerimine ja reservväelaste teenistusse kutsumine.

«Kõige tähtsam on harjutada ja hinnata erinevaid valmisoleku tegevusvaldkondi. Siinjuures pole oluline, kui suure ulatusega lisaõppekogunemine korraldatakse, vaid just see, et meil on võimalus kontrollida lisaõppekogunemise läbiviimist ehk lahinguvalmiduse saavutamist,» ütles kolonelleitnant Sirman.

Kuna etteteatamise aeg on üürike, teavitatakse asjaosalisi õppuse toimumisest kõikvõimalikel viisidel: muuhulgas telefonitsi või e-kirja teel ning üksuse nime alusel ka internetis, ajalehes, televisioonis ja raadios. Juhul kui inimene ei tea, kas näiteks number 226 tähendab tema üksust või mitte, saab ta seda kontrollida eesti.ee keskkonnas, otsides üles rubriigi «Minu andmed kaitseväekohuslaste registris».

Lisaõppekogunemine puudutab peamiselt kiirreageerimise reservi kuuluvaid inimesi ehk üldjuhul neid, kes viimase viie aasta jooksul on läbinud ajateenistuse või tegutsenud kaitseliidus. Sellise kiirreageerimise reservi suurus on täna 21 000 inimest ja seda tahetakse kümne aastaga suurendada 25 000 inimeseni.

Kui peaks juhtuma, et reservist on lisaõppekogunemise aegu parasjagu kodust kaugel, soovitab kolonelleitnant Sirman sellest kindlasti teada anda kutse saatnud kaitseväe struktuuriüksusele.

Millal esimene lisaõppekogunemine toimub, sõltub vabariigi valitsuse otsusest. Kuna selleks peaks uus valitsus esmalt ametisse saama, võib äkkõppust oodata tõenäoliselt siiski järgmise aasta alguses. Mobilisatsioonivalmiduse kontrollimise kontekstis väärib meenutamist, et selle aasta alguses tehti valmiduskontroll ka kaitseväe rahuaja struktuurile ja kaitseliidule.