:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2016/10/19/5975495t1h89f6.jpg)
Endine välisminister Marina Kaljurand jälgis USA presidendivalimisi San Franciscos. «Esimeses järjekorras looksin isiklikke suhteid nii paljude Trumpile lähedaolevate inimestega kui võimalik on,» on endise USA suursaadiku soovitus.
Marina Kaljurand: Eesti peab sisse seadma suhted Trumpi lähikonnaga (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Kaljurand rõhutas, et valimistulemus oli küll suur üllatus, kuid paanikaks pole mingit põhjust. «Aga jah, Ameerika Ühendriigid täna öösel selle valiku tulemusena võtavad teistsuguse suuna. Millise täpselt, seda saab päev-päevalt ja tund-tunnilt näha,» nentis Kaljurand.
Ta kuulas huviga Trumpi võidukõnet, mis üllatas positiivselt. «Oleksin oodanud juubeldamist või midagi ülevoolavamat. Ta oli väga presidentaalne ja riigimehelik ja ütles, et temast saab kogu Ameerika president,» tõi Kaljurand välja. Tuttavat kraaklevat kandidaati ei olnud kuskil.
«Tema esimesed paar minutit järgmise presidendina olid väga tasakaalustatud, väga riigimehelikud. Mis see tegelikkuses tähendab, on täna väga raske öelda,» lisas Kaljurand.
Ta on nõus pigem nendega, kes arvavad, et Trumpi välis- ja sisepoliitika ei saa olema sellised, nagu Trump oma kampaania ajal rääkis. «Kindlasti on üks asi kampaania, eriti Ameerika Ühendriikides, ja hoopis midagi muud on hakata poliitikat ellu viima.»
Trump on lubanud hakata kõikide riikidega võrdselt suhtlema ning tema lähiringkond on kinnitanud, et USA jätkab rahvusvahelistes organisatsioonides, ka NATO-s. Kaljuranna arust annab see märku, et selles osas põhimõttelist muutust ei toimu.
«Esimesed signaalid, mida püütakse välja anda, on, et tegemist on vastutustundliku presidendiga. Presidendiga, kes ei hakka uisapäisa midagi lõhkuma ja muutma.» Samas lisas Kaljurand, et ilmselt tuleb nüüd ära unustada vabakaubanduslepe Ameerika Ühendriikidega. Ka tuleb pingsalt jälgida, milliseks kujunevad suhted Venemaaga.
Küsimus on, kui palju hakkab Trump kuulama välispoliitika ja julgeolekupoliitika asjatundjaid. «Kindlasti on täna väga palju küsimärke.»
Kaljurand arvas, et Eesti ei peaks hetkel midagi otseselt teisiti tegema. Sisse tuleb vaid seada suhted Trumpi lähikonnaga, aga seda on ka saatkond juba teinud.
«Esimeses järjekorras looksin isiklikke suhteid nii paljude Trumpile lähedaolevate inimestega kui võimalik on. Meie saatkond on seda teinud ja peab seda jätkama,» kinnitas Kaljurand. Ta tõi välja, et Trumpi lähikond on piiratud. Inimesi, keda ta usaldab, on vähe. See tähendab, et neid inimesi ei ole raske leida, kuid ei ole lihtne nendega kontakti saada. See ongi diplomaatide töö.
«Eesti ei ole üksi, kõikide riikide välisministrid ja presidendid mõtlevad, kuidas suhteid edasi kujundada. Me ei pea taganema ei oma väärtustest, ei oma julgeolekupoliitikast. See, et USA-s vahetus president, ei muuda NATO olemust. Üldised põhimõtted ja väärtused on ja jäävad kestma,» lõpetas Kaljurand.