Sattusin tööasjus üheks kuuks Gotlandile Visbysse. Oktoober on Visbys väga vaikne, turistid on läinud ja linn tühi. Tänavatel, kus kogenud saarlaste väitel peab juulis-augustis endale rinnaga läbi rahvasumma teed murdma, oli näha vaid üksikuid inimesi. Väga tihti ei paistnud neidki – tänavad olid sõltumata kellaajast salapäraselt tühjad.
Tellijale
Uus info
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elasin loomemajas, Visbys on üks selline. Maju on tegelikult kaks: üks on pisikeste numbritubadega, seal magatakse ja tehakse tööd, selles valitseb vaikus. Teises majas on ühine köök ja raamatukogu. Ülakorrusel saab vaadata filme, võib mängida kitarri või klaverit, tohib kuulata muusikat. Seal suheldakse teistest riikidest saabunud kirjarahvaga kartmata läbi seinte tungivate helidega kellegi tööhoogu pidurdada.